Jäneselised ja närilised

1. Jänesed

Jäneste tagakäpajäljendid asuvad esikäpajäljenditest eespool, paiknevad kõrvuti ning on märgatavalt (valgejänes) või veidi suuremad (halljänes) kui esikäpa jäljendid. Esikäpa jäljendid ei ole kõrvuti vaid sirgelt või veidi viltu ridamisi.

Valgejänese käpajäljed on ümarad, halljänesel piklikumad, kuid jäljeloenduse raames pole hädavajalik jäneseliike eristada. Üksikut valgejänese tagakäpajälge võib segamini ajada ilvese käpajäljega, kuna on suur ja ümar, kuid jänese üksikus jäljes võiks tähelepanelikul vaatlemisel märgata ka küünise jälgi. Kahtluse puhul tuleb otsida ka jäljerea järgmisi jälgi – ilvese jäljed on reas üksikult, jänesel neljakaupa grupis.

2. Orav

Orava tagakäppade jäljed on esikäpa omadest suuremad ning asuvad esikäpa jälgedest eespool. Liigub alati hüpetega, hüppe jälgede vahemaa võib olla  erinev (kuni 2m) sõltuvalt liikumiskiirusest ja -oludest. Jänese jälgedest oluliselt väiksemad ning esikäppade jäljed on kõrvuti. Kohevas lumes võivad meenutada nugise jälgi, kuid erinevalt nugisest ei ole orava käpajäljed paralleelsed, vaid nurga all.