Ulukite loendus kodanikuteaduseks?

Kas ulukeid on vähe või palju või parasjagu on kindlasti üheks teemaks, mis paljudele vähem või rohkem korda läheb. Oluliselt konkreetsem on see teadmine muidugi jahimeestele, aga ka metsa-ja põllumeestele on see ühel või teisel viisil tähtis. Samas vajavad usaldatavaid arvukuse hinnanguid ka mitme eriala teadlased, zooloogid, kuna need on mitmete uuringute tarbeks alusteadmisteks. Seega vajame neid hinnanguid eluliselt, aga need peavad olema võimalikult usaldusväärsed. Paraku on arvukuse hinnangutega nii, et mida usaldusväärsem meetod, seda kallim, sest usaldusväärsuse tagamiseks tuleb kasutada keerukamaid meetodeid ja haarata võimalikult suurt maa-ala.

Samas võiks küsida, kas riiklikult kogutavad numbrid ei ole siis usaldusväärsed? Jah, võib öelda, et mitmelgi puhul ei pruugi nende usaldusväärsus teadustööks piisav olla, sest eks nendegi andmete kogumist kummitavad ühest küljest kohustuslikkusega kaasnevad probleemid, muud usaldatavad meetodid on aga kallid ja lihtsamad ei taga kvaliteeti. See ongi see koht, kus kõik inimesed saaks teadlastele appi tulla ja samas õppida paremini tundma meie metsade elustikku ja nautida ka kevadepoolses looduses viibimist. Kodanikuteadust on taolistel suuremõõtmelisel ettevõtmistel maailmas juba mitmelgi puhul rakendatud, heaks näiteks on kasvõi meie enda Eesti teadlaste nurmenuku projekt, aga vabatahtlike abi kasutatakse Euroopas palju näiteks isegi suurkiskjate seires.

Viimaste aastate lumeolud annavad julgust lumel jäljeloenduse läbiviimiseks. Veebruaris-märtsis kui ilmad on juba ilusad ja kisub kevadehõngulisse loodusesse, on sobiv aeg jäljeloendusaktsiooni läbiviimiseks. Oleme välja valinud metoodika, mis sobiks erineva (digi)valmidusega inimestele ja oleme ette valmistanud abistava juhendi ulukite jälgede kokkulugemiseks lumel (vt lõime Kuidas loendada?)

Mis kasu sellest kõigest on?

Pilootprojekti abil saame aimu, kas vabatahtlike kaasamine imetajate jäljeloendusel oleks üks võimalikke viise, kuidas imetajate arvukuse kohta loodetavasti üle kogu Eesti lisaandmeid koguda. Lisaks saavad inimesed hea põhjuse minna kevadehõngulisse loodusse ning kaasa lüüa esimeses Eesti imetajaid puudutavas kodanikuteaduse pilootprojektis ehk olla osaks päris teadusest!

Ja lapsevanemad, see on suurepärane viis õpetajate streigi ajal minna perega loodusesse liikuma ja Eesti imetajate jälgi loendama!

 

Kontakt: Maris Hindrikson, maris.hindrikson@ut.ee, 5542532

KUIDAS ON LOOD ORAVA POPULATSIOONIGA?