Täida lüngad

Ibadiidid

Ibadiitide filosoofia tugineb suuresti religioossele tolerantsile  ja konfliktide vältimisele. 

Allahi nimesid ja omadusi tuleb mõista allegooriliselt mitte sõnasõnaliselt – nt Jumal istub troonil.

Ibadiidid on arusaamal, et koraan on loodud, seega ta ei ole taevane muutumatu raamat.

Ibadiitide juured ulatuvad 7. sajandisse haridžiitideni, kes lähtusid islami kogukonna juhi valimisel põhimõttest, et valituks peab osutuma kõige moraalsem kandidaat. 

Omaani rahvuslik identiteet on seotud ibadiitide identiteediga.

Aleviidid

Aleviidid, kes on Türgis moslemite hulgas suurima religioosse vähemuse esindajad, on pälvinud eestikeelses teaduskirjanduses vähe tähelepanu.

Aleviitide tähtsaim pühak Haci Bektaş Veli sündis tänapäeva Iraanis, Horasanis ja saabus Anatooliasse ilmselt mongolite vallutustegevuse tagajärjel.

Mõiste dede  tähistab türgi keeles vanaisa, taati. Ta põlvneb vereliini pidi prohvet Muhamedist või Anatoolia pühakutest ja ta on aleviitide vaimulik juht.

Aleviidid ei kogune palvetamiseks mošeedes vaid cemevides, kogunemismajades.

Ahmadiidid

Ahmadi Islamikogukond on rahvusvaheline ärkamisliikumine islamis.

Ahmadiidid väidavad, et Mirzā Ghulām Ahmad on määratud Allahi poolt 19.-20. sajanditel islami uuendajaks.

1974. aastal eemaldati ahmadiidid Pakistanis avalikust teenistusest, rahvusvahelised moslemiorganisatsioonid hakkasid vastu võtma ahmadiitide vastaseid resolutsioone ja neil keelati palverännak Mekasse, kui nad keeldusid allkirjastamast „prohvetluse lõplikkuse” doktriini. 

Ahmadiitide õpetuse kohaselt osutab islami traditsioon Jeesuse „teisele tulemisele” selliselt, et see ei viita Jeesusele endale, vaid temaga sarnasele inimesele, kelleks on Mirzā Ghulām Ahmad.

Vaidlus ahmadiitide ja sunniitide vahel tuleneb põhimõtteliselt erinevatest lähenemistest religioosse autoriteedi küsimusele.