Islam: religioon, kultuur ja muutuv ühiskond
Koosta tunni kirjeldus
Koosta tunni kirjeldus, kuidas räägid õpilastele või üliõpilastele erinevate islamitraditsioonide ja pühade pidamisest. Kasuta võrdlust nt Euroopa erinevate jõulutraditsioonidega. Analüüsi, mis on nende erinevate tähtpäevade juures nii Eestis kui islamimaades seotud rahvuse ja kultuuriga ning mis on seotud usuga.
Eesti on erinev Saksamaast ja Saksamaa on erinev Skandinaaviast. Palju erinevusi tuleb esile kui vaatleme, kuidas erinevates riikides ja kultuurides pühi peetakse nt jõuludega seotud traditsioonid. Saksamaal peetakse Nikolause päeva 6. detsembril, mil püha Nikolaus toob lastele kingitusi. Rootsis peetakse püha Lucia päev, kus naised kannavad küünlapärgi ja lauldakse Lucia laule. Neid jõuludega seotud rituaale Eestis ei tähistata. Islami maailm on samuti väga kirju ja erinevaid pühi peetakse erinevalt, nt ašura püha Iraanis ja hosay püha Trinidadil.
Jõulud. Kristlusega seotud püha. Eestlased käivad jõululaupäeval kirikus. Külastatakse lähedaste haudasid. Tuuakse tuppa kuusk. Lastel käib jõuluvana, kes toob kingitusi. Valmistatakse maitsvaid traditsioonilisi roogasid – nt verivorsti, hapukapsast ja seapraadi. Külastatakse oma lähedasi ja annetatakse heategevuseks. Erinevad abiorganisatsioonid teevad jõulukingitusi puudust kannatavatele lastele ja peredele. Peetakse meeles neid, kes on üksi – nt vanureid vanadekodudes.
Uusaasta. Uueaasta tähistamise tavad algavad vanaaasta ära saatmisega 31. detsembril. Levinud on traditsioonid, mille kaudu ennustada uueks aastaks jõukust ja õnne – nt tinavalamine, soomustega kala söömine. Pidu peetakse pigem sõprade ja pereringist laiema seltskonnaga.
Munadepühad. Seotud kristliku usuga, ka ülestõusmispühad. Värvitakse mune, hommikulauas toimub munade koksimine, sõpradega vahetatakse värvitud mune. Lastele korraldatakse munade peitmise mäng ja kodu ehitakse jäneste, tibude ja pajuurbadega. Valmistatakse erinevaid piduroogasid munadest ja kohupiimast –lihavõtte pasha.
Jaanipäev. Tähtpäev on seotud suvise pööripäevaga. 23. ja 24. juuni vaheline öö on aasta kõige lühem öö. Tehakse jaanituld, tule ümber tantsitakse ja lauldakse, käiakse saunas. Noored käivad otsimas sõnajalaõit. Lisaks sellele tähistatakse tänases Eestis 23. juunil Võnnu lahingu aastapäeva.
Mardi- ja kadripäev. Rahvakalendri pühad, seotud põllutööde lõppemise perioodiga, mil algasid talurahva tubased tööd. Mardi- ja kadripäeva tähistamise juurde kuulub maskeerimine, „mardisandi“ ja “kadrisandi“ jooksmine, pererahvalt almuste küsimine ja pererahvale õnne soovimine. Levinud on erinevad laulud, tantsud ja mängud. Mardi- ja kadripäeva lauale on varasemalt kuulunud ka erinevad toidud – nt mardihani (üldisemalt linnulihasöömine) või kadripäeval tangupuder ja kadrikahi ehk õlu.
Eid al-Fitr`iga tähistatakse ramadaani paastu lõppu. Pidustused algavad paastukuu viimasel päeval päikeseloojanguga. Järgmise päeva varahommikul kogunetakse rituaalseks palveks. Mošeedes ja kodudes jagatakse toitu. Lapsed saavad maiustusi, kingitusi ja raha, mistõttu mitmes paigas, sh Türgis ja Indoneesias, kutsutakse neid pidustusi ka suhkrupühadeks. Tehakse kingitusi pereliikmetele, sõpradele ja abivajajatele. Pidustused kestavad kuni kolm päeva.
Ašura Iraanis ja hosay Trinidadil.
Ašura tähistamine toimub islami kalendirikuu muharrami kümnendal päeval. Sel päeval on islami eri suundades erinev tähendus. Pidustuste ajal mälestab šiiitlik islami suund 680. aastal Kerbelas (Iraak) toimunud lahingut, kus suri märtrisurma šiiitide teine imam Husain ibn Ali. Ašura rituaalid sisaldavad lugusid, leinarongkäike leinariietust ja enesepiitsutamist, aga ka Husain ibn Ali märtrisurma kultuslikku lavastust.
Aleviitide jaoks tähistab ašura 12-päevast paastu, millega meenutatakse püha perekonna ja 2. imaami Husain ibn Ali märtrisurma. Kuid seda sündmust ei meenutada leinarongkäikudes.
Sunniitide jaoks on ašura vabatahtlik paastupäev, mis on seotud Moosese päästmisega Jumala poolt Egiptusest põgenemise ajal. See on rõõmu ja tänulikkusega seotud püha.
Trinidadil nimetatakse ašura püha hosay´ks – sel päeva tähistatakse samuti Husain ibn Ali märtrisurma mälestuspäevana, mil toimuvad trummide saatel rongkäigud ja ehitatakse sümboolseid hauamudeleid Husain ibn Ali mälestuseks.
Mawlid al-Nabi on eriline päev, mis on seotud islami rajaja ja prohvet Muhamedi sünniga. Paljud moslemid tähistavad Muhamedi sündi luuletuste lugemise ja prohvetit ülistavate laulude laulmisega. Süüakse erilisi toite, külastatakse mošeesid, kus peetakse spetsiaalseid ettekandeid, mis käsitlevad prohveti elu ja eeskuju. Toimuvad rongkäigud ja suured rahvapidustused koos laatade ja karusellidega (nt Indoneesias). Araabia maades ei ole Muhamedi sünnipäeva tähistamine levinud. Egiptuse perekonnad tähistavad seda päeva sageli vaikselt kodus palvetades ja tehes vaestele ning sõpradele kingitusi. Lastele aga kingitakse spetsiaalsesse vormi valatud kuumast suhkrust valmistatud nukke.
Uusaasta tähistamine toimub islamiaasta esimesel kuul (muharram), mis on seotud moslemite ajaarvamise algusega, prohvet Muhamedi rännakuga Mekast Mediinasse. Šiiitide ja aleviitide jaoks algab aasta esimesel kuul leina- ja paastuperiood 2. imaami Husain ibn Ali mälestamiseks. Sunniitide jaoks on uue aasta algus järelemõtlemise ja meeleparanduse aeg, aga ka tänamise aeg. Sunniidid jagavad sel päeval maiustusi, abivajajatele almuseid ja meenutatakse lugusid prohvet Muhamedist.
EId al-Adha ehk ohvripüha on seotud prohvet Aabrahami looga piiblist ja koraanist. Aabraham oli valmis ohverdama oma poja Ismaeli (vrd Iisaki ohverdamine), et tõestada oma ustavust Jumalale. Moslemid, sarnaselt Aabrahamiga, ohverdavad loomi (tavaliselt lambaid, kitsi) ja avaldavad tänu, et Jumalat säästis Ismaeli elu. Pidustused algavad palvusega ja kestavad neli päeva, mil toimuvad pidusöömajad. Tänuohvriks toodud looma liha jagatakse võrdses osas pere, vaeste sugulaste ja abivajajate vahel.
