Esimesel nädalal tutvustatakse osalejatele kursuse ülesehitust ja eesmärke. Õpitakse, mida ja kuidas rääkida islamist. Vastatakse küsimustele – kes on moslemid, mida nad usuvad ja tähtsaks peavad? Millised moslemite käitumisreegilid on seotud kultuuriga ja millised religiooniga? Kuidas ja miks algavad muutused Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ühiskondades?
Sel nädalal käsitletakse poliitika, seaduse ja religiooniga seotud küsimusi. Uuritakse, millised on suuremad väljakutsed sekulaarsele maailmavaatele ja millised ühiskonnad on valmis praktiseerima demokraatlikku süsteemi. Milline on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna poliitiline ajalugu ning miks on raske nõustuda arvamusega, et demokraatia ja islam võiksid sobida kokku?
Sel nädalal tutvuvad osalejad hariduse ja noortega seonduvate teemadega – mida tähendab olla noor ja käia koolis islamiühiskonnas? Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on kõige suurem põlvkondadevaheline hariduse liikuvus. Mis on takistanud hariduse arengut? Kus on suuremad probleemid ja mis on lahendused?
See nädal juhatab sisse keskkonnakaitse temaatika islamiühiskondades – kuidas islami usk kaitseb loodust? Erinevad Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maad seisavad silmitsi suurte keskkonna- ja kliimaprobleemiga. Uurime, kuidas islami ökoaktivistid kasutavad usulist mõtlemist ja spirituaalsust, et säästa ja kaitsta loodust.
Viimasel nädalal vaatleme islami mitmekesisust. Kas eksisteerib üks islam või tuleks rääkida hoopis islamitest? Kui monoliitne ja homogeenne on islami religioon? Läbi ajaloo on islamis olnud erinevaid koolkondi ja tõlgendussuundi. Keskendume kolmele väga erinevale grupile, kes kõik nimetavad ennast moslemiteks, aga keda enamus sunniitlikke moslemeid moslemiteks ei pea või näevad neid kui õigest usust kõrvalekaldujaid.