Eduard Ludwig Wöhrmann

Eduard Ludvig Wöhrmann (28. XII 1863–25. IX 1934) oli luuletaja ja literaat.

Wöhrmann sündis Tartumaal Kursi kihelkonnas Härjanurme külas Veski talus talurentniku pojana. Ta õppis aastatel 1872–1877 Jõune külakoolis ning töötas hiljem isatalus, oli villakraasija ja veskisell Härjanurmes, Puurmanis, Jõgeval ja Lõuna-Venemaal. Alates 1907. aastast töötas ta kaevumeistrina Tartus, kus ta elas surmani.

Wöhrmann debüteeris 1880. aastatel, avaldades luuletusi paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Eduard Ludvig Wöhrmanni tähendus kirjandusajaloos põhineb tema mahukal luulekogul “Nõmme lillekesed” (1903). Autori looming tõukub nagu mitmetel teistelgi kaasaegsetel eestlaste esimese ärkamisaja järgsetest pettumusmeeleoludest.

Luulekogu on jagatud temaatilisteks tsükliteks, teemadeks näiteks armastus, kaduviku meeleolud, rikka ja vaese vastuolud. Kõige värvikamalt ja püsiväärtuslikult mõjuvad leebelt satiirilised luuletused varaliste vastuolude tõttu tekkinud tragikoomilistest olukordadest, näiteks abiellumisest kaasavara pärast. Sellistel satiirilistel pildikestel on sarnasust Karl Eduard Söödi umbes samast ajast pärinevate külasatiiridega. Sarnane K. E. Söödiga on ka autorit juba nooruses painav kaduvikutunne. Teisalt võib mõnes luuletuses aimata Juhan Liivi meenutavat traagilist maailmatunnetust. Mõned selle kogu luuletused nagu “Eide unenägu” ja “Lapsed tuppa” viisistati juba Wöhrmanni eluajal ning on jäänud tänaseni rahvaliku lauluvara osaks.

Wöhrmanni luuletused on lihtsate, vahel lõdvalt riimuvate lõppriimidega.

Wöhrmann kirjutas hulgaliselt märkimisväärse kunstiväärtuseta värsse albumite ja kalendrite tarvis. 1920. aastatel ilmus Wöhrmanni sulest ühevaatuselisi jante nagu “Jüri ja Mari, ehk peremees perenaise ametis” ja “Meie Mari pulm”, samuti muinasjuttude ümbertöötlusi.

Ajalehes Eesti Päevaleht 1934. aastal ilmunud nekroloogis Wöhrmanni surma puhul nimetati teda teenimatult varju jäänud luuletajaks, kelle looming kohati küündis lähedale oma põlvkonna eesti lüürikute suurima eeskuju Heinrich Heine värssidele.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Nõmme lillekesed. Jurjev: Hermann, 1903. 200 lk.

Näidendid
Jüri ja Mari, ehk, Peremees perenaise ametis: naljakas jant ühes waatuses. Tartu: Hermann, 1922. 24 lk.
Armu-kütid: naljakas jant ühes waatuses. Tartu: Hermann, 1923. 20 lk.
Meie Mari pulm: naljakas jant ühes waatuses. Tartu: Hermann, 1925. 24 lk.

Huumor
Lõbus seltsiline. Noortele naljatuseks kokku seadnud Ed. L. W[öhrmann]. Jurjev: K. Jaik, 1906. 47 lk.

Käsiraamatud
Kodujäneste kaswatus: nende tõugudest, nuumamine, liha ja nahkade tarwitamine ja haiguste rawitsemine jne. Tartu: Hermann, 1919. 80 lk.