Asta Willmann

Asta Willmann (aastast 1951 kodanikunimega Linnolt, 19. IX 1916–3. XII 1984) oli proosa- ja näitekirjanik ning luuletaja.

Ta sündis Tallinnas Hiiumaalt pärineva laevakapteni tütrena. Lapsepõlves veetis ta koolivaheajad Hiiumaal. Hiiumaa loodus, taluelu, murdekeel ja osadustunne sealsete rahvalike inimtüüpidega kajastusid hiljem korduvalt tema loomingus. Ta õppis aastatel 1929–1934 Tallinna kommertsgümnaasiumis, seejärel Draamastuudio teatrikoolis. Töötas aastatel 1937–1944 Pärnu Endla teatri näitleja ja lavastajana. Samal ajal tegeles ta luuletamisega.

1944. aasta septembris põgenes Willmann Rootsi. Ta õppis aastatel 1950–1951 Stockholmi ülikooli filosoofiateaduskonnas ja mängis Stockholmi eesti näitetrupis. 1951. aastal Asta Willmann abiellus ja suundus Kanadasse Vancouverisse, kus omandas 1955. aastal Briti Columbia ülikoolis bakalaureusekraadi ajaloo ja poliitilise filosoofia erialal. Alates 1960. aastast elas USA-s Connecticuti osariigis Farmingtoni väikelinnas. Omandas 1963. aastal Yale’i ülikoolis magistrikraadi draamakirjanduse ja näitejuhtimise erialal. Kuni pensionile jäämiseni 1971. aastal töötas Connecticuti osariigis Hartfordi konservatooriumi draamaosakonna juhatajana. Willmann oli Eesti ja USA PEN-klubi ning välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige, mõnd aega Eesti PEN-klubi president.

Asta Willmanni loomingut läbivaks jooneks on huvi dramaatilise esitusviisi vastu. Ta on väitnud, et kui eesti kirjandust iseloomustab üldiselt looduse esiplaanile seadmine, siis tema ja teiste Hiiumaa päritolu kirjanike jaoks jääb keskmesse alati inimene oma kirgedega. Eestis debüteeris Willmann Johannes Madara pseudonüümi all avaldatud noorsoonäidendiga „Ema jutustus“ (1939). Paguluses kujunes debüütteoseks 1950. aastal Stockholmis omakirjastuslikult ilmunud luulekogu „Ihuüksi“. Willmanni luules täheldasid vanemad eksiilkirjanikud Marie Underi naiselikult meela nooruslüürika mõjusid. Ühtlasi leidus luulekogus mahlakaid hiiumurdelisi värsse ja ballaade.

Proosadebüüdiks oli Torontos 1955. aastal avaldatud mahukas novellikogu „Lumm. Kaheksa tõestisündinud lugu“, mis paistab silma argise ja imeväärse ning tõsise ja naljaka ühendamise ja tugeva fabuleerimisvõimega.

Asta Willmanni peateos on aastatel 1961 kuni 1968 ilmunud viieköiteline romaan „Peotäis tuhka, teine mulda“. See pentaloogia pälvis 1969. aastal Henrik Visnapuu fondi auhinna. Kriitika leidis Willmanni epopöas ilmseid mõjutusi Anton Hansen Tammsaare loomingust. Teost on iseloomustatud kui eesti kirjanduse pikimat armastusromaani, milles armastust on kirjeldatud naise vaatenurgast.

Willmanni sulest on ilmunud ka näidendromaan „Hundisõidul“. Kanadas ja USA-s on lavastatud tema võõrsil kirjutatud näidendeid: Yale’i magistritööna valminud antiikkirjandusest inspireeritud draamat „Jumalate mõistatus“ ning Koidula jandil „Kosjaviinad“ põhinevat komöödiat „Trummid peavad olema“.

Asta Willmann on kirjutanud ka artikleid moodsast teatrist, samuti esseid oma kaasaegsete eesti kirjanike loomingust ning kirja pannud mälestusi.

L. P.

Eestikeelsed raamatud

Romaanid
Peotäis tuhka, teine mulda. Üks pikk jutt rõõmust, armust ja lootusest. 1. kd. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961. 308 lk.
Peotäis tuhka, teine mulda. Üks pikk jutt rõõmust, armust ja lootusest. 2. kd. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961. 314 lk.
Peotäis tuhka, teine mulda. Üks pikk jutt rõõmust, armust ja lootusest. 3. kd. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962. 304 lk.
Peotäis tuhka, teine mulda. Üks pikk jutt rõõmust, armust ja lootusest. 4. kd. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966. 270 lk.
Peotäis tuhka, teine mulda. Üks pikk jutt rõõmust, armust ja lootusest. 5. kd. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968. 280 lk.
Hundisõidul. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975. 250 lk.

Novellid
Lumm. Kaheksa tõestisündinud lugu. Toronto: Orto, 1955. 335 lk.
Patu vili: valik novelle ja luuletusi. Tallinn: SE&JS, 1994. 190 lk.
Post scriptum: valitud novellid, esseed, kirjad, mälestused. Tallinn: SE&JS, 1998. 382 lk.

Luuletused
Ihuüksi. Stockholm: A. Willmann, 1950. 88 lk.

Näidendid
Jumalate mõistatus. Tallinn: M. Makko, 2001. 147 lk.
Kaks näidendit. Tallinn: M. Makko, 2001. 147 lk.

Esseed, kirjad, mälestused
Post scriptum: valitud novellid, esseed, kirjad, mälestused. Tallinn: SE&JS, 1998. 382 lk.