Märt Väljataga (sündinud 30. III 1965) on tõlkija, kriitik, kirjandusteadlane ja luuletaja.
Väljataga sündis ja õppis Tallinnas ning Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Ta on täiendanud end USAs Bloomingtonis Indiana ülikoolis, lugenud kursusi erinevates kõrgkoolides, töötanud kirjandusajakirjas Vikerkaar, mille peatoimetaja ta on 1995. aastast. Väljataga on olnud Eesti Kultuurkapitali nõukogu ja kirjanduse sihtkapitali, Eesti Vabariigi presidendi nõukogu ja Eesti Ringhäälingunõukogu liige, samuti Tartu NAKi, kirjandusseltsi Wellesto ja Eesti Kirjanike Liidu liige (1992. aastast).
Kirjandusse tuli Väljataga 1980. aastatel ajakirjanduses ilmunud luuletõlgete ja luuletustega. Esikkogu „Teine keel“ ilmus 1989. aastal ühes Karl Martin Sinijärve, Tõnu Trubetsky ja Ringo Ringveega luulekassetis „Kassett ’88“. Poeetikareegleid järgiv luule paistab silma intellektuaalsusega. Luule poeetilisi ja tehnilisi võimalusi kombineerib eksperimentaalne sonetimasin „Sada tuhat miljardit millenniumisonetti“ (2000).
Väljataga paistab silma viljaka vormi- ja sisunõudliku tõlkijana peamiselt inglise keelest. Ta on eesti keelde tõlkinud muu hulgas W. H. Audeni, Charles Baudelaire’i, W. B. Yeatsi, Bertolt Brechti, Ted Hughesi ning Jaan Kaplinski luulet, Charles Taylori, Bernard Williamsi, Nelson Goodmani, D. W. Hamlyni, Roger Scrutoni, William Jamesi, Michael Walzeri, Richard Rorty, Simon Blackburni, David Hume’i Thomas Nageli, Ernest Nageli ja James R. Newmani filosoofilisi töid ning Edwin A. Abbotti romaani “Lapikmaa”. Väljataga on ka avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid, kirjanduskriitikat ja publitsistikat.
Ta on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), stipendiumi Ela ja sära (2012), ajalehe Postimees Kultuuriveduri aunimetuse „Avatud Eesti Raamatu“ sarja vedamise ja Vikerkaare toimetamise eest (2009), Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna Vladimir Nabokovi novellide „Õed Vane’d“ ning „Märgid ja sümbolid“ tõlke eest (2012), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia Wystan Hugh Audeni „39 luuletust ja 5 esseed“ tõlke eest (2012) ning „Väikese inglise luule antoloogia“ ja luulekogu „Gladioolid“ eest (2018), Ants Orase nimelise kriitikaauhinna (2020) ja August Sanga nimelise luuletõlke auhinna Philip Larkini „Vers de société“ eest (2021).
A. N.
Luule
Teine keel. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 46 lk
Sada tuhat miljardit millenniumisonetti. Tallinn: Vagabund, 2000, 37 lk.
Gladioolid. Sonetid, luuletused, juhuluuletused, järelluuletused. Tallinn: EKSA, 2018, 198 lk.
Õpikud
Kirjandus ja selle liigid: gümnaasiumiõpik. Tallinn: Maurus, 2014, 163 lk.