Adrian Virginius

Adrian Virginius (30./20. XI 1663 – 08. VII / 27. VI 1706) oli baltisaksa vaimulik, tõlkija ning lingvist. Tema toimetatud ja välja antud lõunaeestikeelne “Wastne Testament” (1686) on esimene terviklik eestikeelne Uue Testamendi trükiversioon ja ühtlasi esimene läbinisti eestikeelne raamat.

Virginiuse vanaisa Adrian Virginius vanem oli sündinud Pommeris (praegu lääne-Poolas), töötas pastorina Tartu Jaani ning Nõo koguduses, samuti õpetas Tartu Ülikoolis. Virginiuse isa Andreas Virginius sündis Eestis ning teenis 41 aastat Kambja pastorina. Adrian Virginius noorem sai kodus eraõpet, õppis Tartu linnakoolis, Riia lütseumis ning Tallinna gümnaasiumis. Teoloogiaõpingud Kieli ülikoolis jäid lõpetamata, kuna pärast duellil saadud käevigastust kutsus isa ta koju tagasi. Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer suunas Virginiuse kirikukirjanduse tõlkimise tööle, milles osales teiste lõunaeesti pastorite hulgas ka Adriani isa Andreas. 1686-1694 töötas Adrian Virginius Puhja pastorina, alates 1694 Otepää pastorina. 1702 saatis ta perekonna Tartusse Põhjasõja eest pakku, ent ise jäi Otepääle organiseerima koos talupoegadega vastupanu vene rüüstesalkadele. Pärast Tartu vallutamist vene vägede poolt 1704 Virginius vahistati süüdistatuna salakuulamises, kuna ta polnud võimudele teatanud mõnede erakirjade saamisest, ehkki tegelik vahistamise põhjus oli ilmselt vastuhaku organiseerimine venelastele Otepääl. Virginiuse kaitseks astusid välja paljud – Tartu linnavõimud, Otepää talupojad ning mõisnikud -, ent siiski ta hukati Tartu linnavärava ees (mis asus praeguse Raekoja Platsi jõepoolses otsas) 1706 pea maharaiumise läbi.

Adrian Virginiuse töö tõlkija ning toimetajana sündis eesti keele arengu seisukohalt pöördelistel aegadel. Nimelt pooldasid 17. sajandi lõpus Tallinnas kogunenud Eestimaa konsistooriumi vaimulikud saksapärast eesti kirjaviisi, mis oli määratletud Heinrich Stahli grammatikas (1637), Johann Fischeri juhitud Liivimaa konsistooriumis pooldati aga B. G. Forseliust jt nooremaid kirjakeeleuuendajaid, kes taotlesid kirjaviisi lähedust eesti kõnekeelele. Viimaste hulka kuulus ka Virginius. Kahe tõlkekoolkonna kohati teravaid vastuolusid on nimetatud “Tähesõjaks”. Selle “võitis” Forseliuse ortograafia, mis kehtis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil võeti kasutusele soome ortograafiat aluseks võttev “uus kirjaviis”.

Juba Adriani isa Andreast peeti väga heaks eesti keele oskajaks. Mõlemad valdasid nii põhja- kui lõunaeesti keelt, mis ei olnud tolle aja pastorite hulgas tavaline. Lõunaeestikeelne “Wastse Testamendi” (1686) peamiseks tõlkijaks oli tõenäoliselt Andreas Virginius, ent tõlke lõplikuks toimetajaks oli Adrian. “Wastses Testamendis” on kasutatud veel H. Stahli ja Forseliuse kirjaviisi vahepealset varianti, edasistes eestikeelsetes publikatsioonides järgib Virginius juba järjekindlalt Forseliuse kirjaviisi. Virginiused koostasid ka lõunaeestikeelse neljaosalise kirikukäsiraamatu “Tarto-Ma Kele Kässi Ramat” (1690-1691). See sisaldas Adriani kirjeldust “Jerusalemmi-Lina hirmsast Ärrähäetämissest”, mida on peetud esimeseks eestikeelseks ilmalikuks proosapalaks. See on adaptatsioon Josephuse teosest “Juudi sõda” (umbes aastast 75). Ilmselt inspireeris Adrian Virginiuse pala ka Käsu Hansu 18. sajandi alguse nutulaulu “Oh! ma vaene Tardo-liin”.

Adrian Virginiuse kõige olulisemaks panuseks põhjaeesti keele arengusse oli tema ja Reiner Brocmanni, J. D. von Bertholdi, M. de Moulini ja J. Hornungi koostatud neljaosaline kirikukäsiraamat “Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat” (1694–95). Tallinna vaimulike kaebuse peale keelati selle kasutamine Rootsi kuninga resolutsiooniga, ent ilmus siiski uuesti 1700. aastal. Aastatel 1687–1690 tõlkisid Virginiused ka Vana Testamenti põhjaeesti keelde, ent Tallinna vaimulike vastuseisu tõttu katkes see töö Iiobi raamatu juures. Esimene täielik (põhja-)eestikeelne piibel ilmus alles 1739 Anton Thor Helle juhendamisel.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Tõlked
Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament, Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu. Cum Gratia et Privilegio S[acrae] R[egiae] M[ajestetis] Sueciae. Riga: 1686, 483 lk. [Kättesaadav: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100545. 2. trükk: 1727.]
Esimene Moosese raamat; Iiobi raamat. Tõlkinud 1687-1690 Andreas ja Adrian Virginius. Koostanud Kristiina Ross; ümber kirjutanud Johanna Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 445 lk.

Toimetised
Önsa Lutri Laste Oppus, Lühhidelt Pühhä Kirja perrä ärräselletetu, nink Küssimisse nink Kostmisse kombel kokkosäetu, Jummalalle Auwusz, nink temmä Tarto-Ma Koggodusse Tullusz. Rian: 1684, 112 lk. [Järgnevad trükid: 1694, 1700, 1724, 1741, 1755.]
Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat, Kum[m]an egga suhre, kah töiste Puha- n. muh Saisusse Laulo, sahwa löitus, kumma ennemuste sest önsast Luterussest, n. muist pöhist Mehist omma tettu n. ülleskirjotetu, nühd monnest Tartomah Kerk Issandist Sönna ütte sündmisse kombel kokkosäetu n. üttewihdu, Jummala Auwusz n. temma Koggodusse Tullusz. Rijan: 1685, 244 lk.
Tarto-Ma Kele Kässi Ramat Kumma sisse I. Kik Ewangeliumma- nink Epistli-Lu, kumbe eggäl Aig-Pühhäl Suril- nink muil Pühhil, kumma Ajastan tullewa, loetas nink selletetäs; II. Issanda JEsusse Kristusse Kannatamisse- nink Koolmisse Luggu; III. Meije Issanda JEsusse Kristusse Üllestösseminne nink Taiwa-Minneminne, neljä Ewangeliste Kirjotamisse perrä; IV. Jummala Pühhä Waimo Tullemisse Luggu, kuitao sesamma näggewäl kombel eesmätsel Wastse Testamendi Suwwiste-Pühhä-Apostlide päle om lähhätet; V. Jerusalemmi Lina hirmolline Ärrähäetus. VI. Tarto-Ma Kele Sönna üttesundmisse kombel kokko kirjotetu Laulu-Ramat; VII. Palwusse Ramat. VIII. Önsa Lutri kristlikko Oppusse Pätükki Katekismus, ehk Laste Oppus; üttekokko omma pantu nink ilmotetu. Jummalalle Auwusz nink Tarto-Ma Koggodusselle Tullusz. Riga: [1690-]1691, [18]+264+[12]+238+[22]+88+[68] lk. [Kättesaadav: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:241759. Järgnevad trükid: 1698, 1732, 1743, 1756-1757.]
Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat, Kumma sisse. I. Keik Ewangeliumme ja Epistli Loud; II. Issanda JEsusse Kristusse Kannataminne- ning Surm. III. JEsusse Kristusse Üllestousminne ning Taewaminneminne. IV. Jummala Pühha Waimo näggew Tulleminne Apostlide päle. V. Jerusalemma Linna Ärrahäwwitaminne. VI. Ma-Kele Uus Laulo-Ramat. VII. Ma-Kele palwe Ramat. VIII. Önsa Lutri Katekismus, ehk Laste Öppetus, ühte ommad kirjotetud. Jummala Auuks, ja temma Koggodusse Öppetusseks. Riga: 1694-1695, [18]+284+[8]+208+[8]+96+[8]+84 lk. [Kättesaadav: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:12830.]