Jüri Talvet
Jüri Talvet (s. 17. XII 1945) on luuletaja, esseist, kirjandusteadlane, tõlkija ning maailmakirjanduse professor.
Aastatel 1953–1964 õppis ta Pärnu Lydia Koidula nimelises 2. keskkoolis. Pärast sõjaväeteenistust õppis Talvet Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1972. aastal inglise filoloogia erialal. Aastatel 1972–1973 oli ta ülikooli ajalehe Tartu Ülikool kirjanduslik kaastöötaja. Talvet sai 1981. aastal Leningradi Ülikoolist doktorikraadi Lääne kirjanduse alal. 1974. aastal asus ta õpetama Tartu Ülikoolis Lääne kirjanduse ajalugu. Alates 1992. aastast kuni emeriteerumiseni 2020 töötas Talvet Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetooli professori ja juhatajana. 1992 asutas Talvet ka hispaania keele ja kirjanduse eriala, mida ka juhtis aastani 2020. Jüri Talvet on täiendanud end Havanna Ülikoolis (1979–1980), Madridi Complutense Ülikoolis (1985) ja hiljem erinevates ülikoolides Hispaanias, USA-s ja Saksamaal. Ta on alates 1984. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
Talvet on olnud külalislektor ja osalenud konverentsidel ülikoolides üle maailma. Ta on avaldanud arvukalt uurimuslikke artikleid ja esseesid nii eesti kui ka välismaistes ajakirjades ja kogumikes hispaania keele ja maailmakirjanduse kohta. Ta on panustanud eesti kirjandusteadusse monograafiaga Juhan Liivi luulest ning käsitlustega “Kalevipojast”, K. J. Petersonist ning 20. sajandi teise poole luulest ja proosast. 1994. aastal oli Talvet üks Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni asutajatest ja kuni 2009. aastani selle esimees. 1996. aastal asutas ta rahvusvahelise võrdleva kirjandusteaduse ajakirja Interlitteraria, mille peatoimetaja ta on. Aastatel 2000–2007 oli Talvet ICLA (International Comparative Literature Association) juhatuse liige. Alates 2012. aastast on ta IAELC (International Association of Ethical Literary Criticism) aseesimees. 2016. aastal valiti ta Academia Europaea liikmeks.
Talveti kirjanduslik debüüt toimus 1981. aastal luulekoguga “Äratused”. 2014. aastal ilmus antoloogia “Eesti eleegia ja teisi luuletusi 1981–2012”, mis võtab kokku tema enam kui 30 aasta luule. Tema esseesid ja osaliselt ka luulet iseloomustavad kultuurilised ja filosoofilised allusioonid. Alates 21. sajandi algusest on tema luule ja esseede tõlked pälvinud tähelepanu ka väljaspool Eestit.
Talvet alustas tõlkijana 1970. aastate alguses, samas ka kirjutades tõlgitud autorite loomingust. Ta on tõlkinud nii klassikalise kui ka moodsa kirjanduse teoseid paljudest keeltest, sealhulgas hispaania keelest (nt “Tormese Lazarillo elukäik”, Tirso de Molina “Sevilla pilkaja ja kivist külaline”, P. Calderón de la Barca “Elu on unenägu”, G. Garcia Marqueze ja M. Vargas Llosa lühijutte), inglise keelest (H.L. Hixi luuletused), prantsuse keelest (Vantchev de Thracy “Vinum Mysticum”) ja katalaani keelest (J. Cervera luuletused). 2006. aastal asutas Talvet Tartu Ülikooli Kirjastuse alla raamatusarjad “Maailmakirjanduse tõlkevaramu”, “Kaasaegne mõte” ja “Kaasaegne luule”. Talvet on koostanud, toimetanud ja osaliselt tõlkinud teose “Ameerika luule antoloogia” (2008). Tema maailmaluule tõlked on koondatud kaheköitelisse antoloogiasse “Valitud luuletõlked I-II” (2021). Ta on koostanud ka Ivar Ivaski esseedekogumikud “Tähtede tähendust tunda” (2003) ja “Hetked igavikust” (2010), Juhan Liivi luulekogu “Lumi tuiskab, mina laulan” (2013) ning Juhan Liivi inglisekeelsed kogumikud “The Mind Should Bear No Better, I Drift” (2007) ja “Snow Drifts, I Sing” (2013).
Jüri Talvetile on omistatud Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1986), Hispaania Kuningriigi Isabel Katoliiklase orden (hispanistika-alase tegevuse eest, 1992), Juhan Liivi luuleauhind (1997), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001), Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium (2002), rahvusvaheline Naji Naamani kirjandusauhind (elutöö eest, 2020), Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia teadustöö eest (2021), Jaan Krossi kirjandusauhind (2022, kaheköitelise teose “Valitud tõlkeluulet 1970-2020” eest), Kuldse Luuderohu rahvusvaheline luuleauhind (Fushun, Hiina, 2022) ja Aco Karamanovi nimeline rahvusvaheline luuleauhind (Radoviš, Põhja-Makedoonia, 2023). Ta on ka Tartu aukodanik (alates 2021. aastast).
A. N.
Raamatud eesti keeles
Luule
Äratused. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 87 lk.
Ambur ja karje. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 71 lk.
Hinge kulg ja kliima üllatused. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 95 lk.
Eesti eleegia ja teisi luuletusi 1978-1995. Tallinn: Kupar, 1997, 135 lk.
Kas sul viinamarju ka on?. Tartu: Ilmamaa, 2001, 79 lk.
Unest, lumest. Tartu: Ilmamaa, 2005, 78 lk.
Silmad peksavad une seinu. Tartu: Ilmamaa, 2008, 80 lk.
Isegi vihmal on hing. / Jüri Perler, Oo Hamlet mu vend!. Tartu: TÜ Kirjastus, 2010, 138 lk.
Eesti eleegia ja teisi luuletusi 1981-2012. Tartu: Ilmamaa, 2014, 375 lk.
oikumeeniline missa. (sada aastat sai sest kui eesti riik sündis …). värsskroonika 2017-2018. Tallinn: J. Perler, 2018, 74 lk.
Tsampika ja teisi luuletusi. Tartu: Ilmamaa, 2020, 84 lk.
See maa peal saladuseks jääma pidi. Tartu: Ilmamaa, 2024, 128 lk.
Artiklid, esseed ja uurimused
Teekond Hispaaniasse. Tallinn: Perioodika, 1985, 102 lk. [Esseed.]
Hispaaniast Ameerikasse. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 269 lk. [Esseed. Sisu: ‘Teekond Hispaaniasse’, 2nd ed, ‘Troobid troopikas’, ‘Mehhiko südames’, ‘Managua päevik’.]
Hispaania vaim. Tartu: Ilmamaa, 1995, 384 lk. [Esseed.]
Ameerika märkmed ehk kaemusi Eestist. Tartu: Ilmamaa, 2000, 143 lk. [Esseed.]
Sümbiootiline kultuur: mõtisklus U-st. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, 75 lk. [Esseed.]
Tõrjumatu äär. Tartu: Ilmamaa, 2005, 525 lk. [Esseed.]
Juhan Liivi luule. Monograafia. Tallinn: Tänapäev, 2012, 245 lk.
Kümme kirja Montaigne’ile. „Ise“ ja „teine“. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014, 175 lk. [Esseed.]
Luulest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, 445 lk. [Esseed.]
Tundmised. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019, 207 lk.
Sünnimaa, kui tõusta suudad… Rahvusliku vaimuloome algustest. Tartu: TÜ Kirjastus, 2024. 120 lk. [Esseed.]
