Venda Sõelsepp
Venda Sõelsepp (17. VII 1923 – 12. V 2006) oli luuletaja ja lastekirjanik. Tema looming seostub eelkõige Eesti kahe mereäärse linna, Haapsalu ja Pärnuga, kus ta elas ja millest saadud looduselamused tema lüürikat inspireerisid.
Sõelsepp sündis Haapsalus pottsepa pojana ja õppis Haapsalu koolides. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas ta Haapsalu ajalehes „Lääne Sõna“. Sõja-aastatel teenis Eesti Omakaitses. Sõjaaegse tegevuse eest arreteeriti ta 1944. aastal poliitilise süüdistusega ja saadeti 1945. aastal Kolõma vangilaagritesse. Pärast sunnitööd vangilaagris ja sundasumist Magadanis saabus ta 1956. aastal tagasi Eestisse ning töötas kaubatundjana ja meistrina Haapsalu ja Pärnu kaubandus- ja teenindusettevõtetes. Alates 1974. aastast oli kutseline kirjanik.
Sõelsepalt on ilmunud üle 20 raamatu, millest enamiku võib liigitada lastekirjanduse alla. Ta debüteeris luulega aastal 1942 ajalehes „Lääne Sõna“. Pärast vangistust ja asumist avaldas ta esimese luuletuse ajakirjas „Nõukogude Naine“ 1957. aastal.
Esialgu järgis Sõelsepa luule traditsioonilisi värsivorme (sonett, haiku, tanka), hiljem sugenes loomingusse vabavärss ja vormiline mitmekesisus. Loodus pakkus Sõelsepale kui lüürikule ajendeid elu- ja enesevaatlusteks. Autori loomingule on iseloomulik jagunemine publitsistliku ajaluule ja meloodiliselt looduspilte vahendava, mõtiskleva lüürika vahel. 1993. aastal ilmus Sõelsepalt luulekogu „Narilaulud“, mis koondab katsumusrohkete noorusaastate meeleolusid. Aastatel 1963–1993 ilmunud värsiraamatutega omandas Sõelsepp olulise koha lasteluuletajana. Ta on kirjutanud ka proosaraamatuid lastele, lastenäidendi „Näärinoor“, följetone, humoreske ja paroodiaid. Sõelsepa loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse. 1990. aastatel avaldas Haapsalu ajaleht „Lääne Elu“ tema memuaarseid kirjutisi.
L. P.
Raamatud eesti keeles
Luuletused
Algas sellest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 88 lk.
Rohekaskoldses kirjas. Luulet 1973–1978. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 96 lk.
Narilaulud. Pärnu: Anamnesia, 1993, 217 lk.
Lõukakivi. Noppeid nelja aastakümne luulest. Pärnu: V. Sõelsepp, 1998, 74 lk.
Adne v. Zoel, Käggo-kell, elik Mitto öppetlichod Luggo-laulud, moistlikulle ülles arwata. Perno: Anamnesia, 1999, 88 lk.
Lasteluuletused
Igal pool on vaba sõit. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963. 45 lk.
Kutt kiisupoeg. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. 31 lk.
Põhjavalguse laulud. Tallinn: Eesti Raamat, 1968. 39 lk.
Juhani rakett. Tallinn: Eesti Raamat, 1969. 14 lk.
Pikk nina. Tallinn: Eesti Raamat, 1969. 44 lk.
Rõõmus supp. Tallinn: Eesti Raamat, 1969. 19 lk.
Pani timmi viiuli. Tallinn: Eesti Raamat, 1971. 34 lk.
Päike kuldab maad. Tallinn: Eesti Raamat, 1974. 80 lk.
Kõik meeled avali. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. 48 lk.
Mutikas. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. 40 lk.
Sinikuube sirguke. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. 46 lk.
Tuulte piiril. Tallinn: Eesti Raamat, 1983. 29 lk.
Kass ja koer. Kuressaare: Oma Saar. 1993. 24 lk.
Proosa
Targasti tehtud. Tallinn: Eesti Raamat, 1970. 64 lk.
Maidu, Urro ja Kurnilda. Tallinn: Eesti Raamat, 1979. 64 lk.
Kirilinnutüdruk. Pärnu: V. Sõelsepp, 1994. 16 lk.
Mälestused
Kolõma – kole maa. Koostanud ja kommenteerinud Jüri Kaldmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2021. 391 lk.
