Rein Sepp
Rein Sepp (23. IV 1921- 25. I 1995) oli germaani vanade eeposte tõlkija, ulmekirjanik ja luuletaja.
Sepp sündis Tartus, lapsepõlves elas Vingali talus Ipiķi (Ööbiku) külas Lätis (Mõisaküla lähedal), õppis Tartus H. Treffneri gümnaasiumis 1929-40 ja Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas 1940-42 peamiselt germaani filoloogiat ja bibliograafiat. Töötas 1942-43 “Eesti Sõna” toimetuses Tallinnas ning hiljem selle esindajana Tartus. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, oli algul staabikirjutaja Elvas, hiljem sõjakirjasaatia Narvas jm. Pärast Punaarmee sissetungi Eestisse 1944 varjas ennast metsavennana Läänemaal Marimetsa rabas, legaliseerus 1946 amnestia alusel, töötas 1946-49 Harjumaal Saida sovhoosis raamatupidaja ja brigadirina. 1949-56 oli poliitiliste süüdistustega vangis Tallinnas, Leningradis ja Vorkutas. 1957 a.-st kutseline kirjanik Eestis, alates 1971 elas Lätis Ipikis Eglītise talus, kus suri. Maetud sama talu õunapuuaeda.
Sepp debüteeris kooliajakirjas “Miilang” (1938), avaldas novelli “Viimne üksiklane” (1960) ja kuuldemängu “Gaia peab startima” (1962), mis esindavad fantastikakirjandust. Tema luulekogud „Jälle täht ja jälle värav…“ (2001) ja “Tähti laotuses lõhkeb naerusui”(2005) koostati ja avaldati postuumselt.
Sepp on tuntuks saanud germaani vanade eeposte eestindajana: “Vanem Edda” vanaskandinaavia keelest (1970), “Noorem Edda” (1991), “Nibelungide laul” (1977), Wolfram von Eschenbachi “Parzival” (1989), “Beowulf” (1990) ja “Anglosaksi kroonikad ja poeemid” (1992). Muinasgermaani eeposte tõlkijana iseloomustas Seppa suur sisseelamisvõime oma ainesesse.
Sepp on tõlkinud ka F. Schilleri “Luuletusi” (1959) ja “Ballaade” (1959), Goethe luulet, S. Zweigi biograafilise romaani “Maria Stuart” (1970), W. Bergengrueni “Surm Tallinnas” (1966) ning rida teoseid hollandi keelest: Th. de Vriesi “Friisi postitõld” (1959), H. van Eyki “Gabriel” (1960), A. van Schendeli “Fregatt “Johanna Maria”” (1967) ja Multatuli “Max Havelaar” (1973). Inglise keelest on Sepp tõlkinud Shakespeare’i komöödia “Asjatu armuvaev” (1963), samuti W. Blake’i jt. luulet. Sepa käsikirjade seas leidub tema enda luuletusi.
Sepast on tehtud dokumentaalfilm “Teejuht mütoloogiasse” (režissöör H. Karis, 1996). Tema mälestuse jäädvustamiseks on Mõisakülas loodud Rein Sepa Sõprade Seltsing. Tema sünniaastapäevadel on Tartus korraldatud mälestuskonverentse, nt 1996 tema 75. ning 2011 tema 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.
A. O.
Raamatud eesti keeles
Fantastika
Viimne üksiklane. Järelsõna: Harry Õiglane. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1960, 48 lk.
Gaia peab startima. – Pilk nähtamatusse: valimik kuuldemänge. Koostanud Veronika Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 342 lk.
Luule
Jälle täht ja jälle värav…. Koostanud ja toimetanud Viljar Ansko. Risti: Anamnesia, 2001, 92 lk.
Tähti laotuses lõhkeb naerusui. Koostanud Anti Lääts ja Anneli Sepp. Tartu: Ilmamaa, 2005, 228 lk.
Valik tõlkeid
Nibelungide laul. Järelsõna: Ülo Tedre; illustreerinud A. Hoidre, R. Mäger. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 328 lk.
Wolfram von Eschenbach, Parzival. Illustreerinud Alo Hoidre.
Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 158 lk.
Noorem Edda: valik tekste. Järelsõna: Rein Sepp. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 126 lk.
Beowulf. Illustreerinud Eve Kask. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 149 lk.
Anglosaksi kroonikad ja poeemid. Järelsõna: Rein Sepp. Tallinn: Hortus Litterarum, 1992, 152 lk.
