Juhan Peegel
Juhan Peegel (19. V 1919 – 6. XI 2007) oli ajakirjandus- ja keeleteadlane ning proosakirjanik.
Peegel sündis Saaremaal Pöide kihelkonnas Uuemõisa vallas Reina külas Tüma talu perepojana. Õppis Tornimäe (1928–1931) ja Uuemõisa algkoolis (1931–33) ning Saaremaa ühisgümnaasiumis (1933–1938). Töötas Kuressaares Meie Maa toimetuses (1938–39). Läks ajateenijana Eesti sõjaväkke 1939, sealt pärast Eesti okupeerimist 1940 Punaarmee koosseisu ning võttis osa lahingutest. Oli Eesti territoriaalkorpuse (1940–1941) ja Eesti laskurkorpuse (1942–1945) kahurväelane, vahepeal Sverdlovskis tööpataljonis; demobiliseeriti 1945. Õppis 1946–1951 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat, 1951–1954 aspirant dialektoloogia ja eesti keele ajaloo alal. Filoloogiakandidaat 1954 ja filoloogiadoktor 1973 (kinnitatud 1975) väitekirjaga „Eesti ajakirjanduse algusperiood 1766–1857“. Peegel töötas ajalehes Edasi 1947–1952. Ta oli TRÜ õppejõud eesti keele kateedris eesti keele ja žumalistika erialal 1953. aastast, 1957 dotsent, 1978 professor. Peegel oli žurnalistika kateedri rajaja ja juhataja 1979–1986, professor-konsultant 1987, emeriitprofessor 1993. Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, mõjukalt ka rahvalaulu keelt, avaldas muu hulgas regivärsi nimisõnade poeetiliste sünonüümide sõnastiku. Ta oli NLKP liige 1966–1989, Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu liige 1977–1982, ENSV Teaduste Akadeemia liige 1977, Kirjanike Liidu liige 1956, Ajakirjanike Liidu liige 1974.
Juhan Peegli esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajakirjas Tuleviku Rajad 1937. Sõja eel ja järel avaldas följetone, arvustusi ja laaste. Ta avaldas koduainelise lühiproosa kogud “Saaremaa motiive” (1964) ja “Lühikesed lood” (1970). Vanade autorite sentimentaalset stiili pastiššeerisid humoristlikud kogud “Üks kaunis jutu- ja õpetuse raamat” (1966) ning H. D. Rosenstrauchi varjunimega “Kolm tahedat lugemist” (1973). Proosakogule “Teed ja ristteed” (1976) järgnes kirjandussündmuseks kujunenud sõjaromaan “Ma langesin esimesel sõjasuvel” (1978/1979), mis kujutab Eesti korpuse surmaminejaid sõdureid 2. Maailmasõja alguskuudel Pihkvamaal. Raamatu “Aegade jäljed” (1990) kaks jutustust meenutavad sõjahaavatute haiglapäevi ja ülikooli õppejõu ummikseisu nõukogude süsteemis. Kogu “Puhtetähed” (1991) kujutab kolme lõiku eesti ajakirjanduse algusest. “Valitud teoste” köites “Tuli koduaknas” (1983) on ilmunud Peegli kirjandusliku loomingu paremik.
Peegli loomingu põhjal on valminud nukufilm “Verine John” (1974), millest tehti ka nukulavastus (1980), ning telelavastus “Jürgen ja Klotilde” (1976); tema sõjafragmentaarium dramatiseeriti “Vanemuises” (1979). Ta sai Tuglase novelliauhinna novelli “Väekargajad” eest (1977), Tema romaan “Ma langesin esimesel sõjasuvel” on tõlgitud vene, saksa, leedu, läti, soome, ukraina, slovaki ja poola keelde, “Lühikesed lood” vene keelde.
Peegel pälvis Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjanduspreemia 1979, Eesti NSV teenelise teadlase aunimetuse 1979, Nõukogude Eesti preemia rahvalaulude uurimise eest 1975 ja sõjaromaani eest 1980, F. J. Wiedemanni keeleauhinna 1996, Eesti Vabariigi riikliku teaduspreemia elutöö eest 1998, Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna 2002. Teda autasustati TRÜ medaliga 1976, Eesti Vabariigi Riigivapi IV klassi teenetemärgiga 1996, Tartu aukodaniku tiitliga 1999.
A. M.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Ma langesin esimesel sõjasuvel: fragmentaarium. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 172 lk. [Järgnevad trükid: 2008, 2009, 2019.]
Novellid ja jutustused
Saaremaa motiive: Pilte ja mõlgutusi. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1964, 64 lk.
Üks kaunis jutu- ja õpetuse raamat. Tallinn: EKP Keskkomitee Kirjastus, 1966, 79 lk. [Huumor. Ajakirja Pikker sari.]
Lühikesed lood. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 192 lk.
Heinrich Dawid Rosenstrauch, Kolm tahedat lugemist. Tallinn: EKP Keskkomitee Kirjastus, 1973, 94 lk. [Kirjanduslikud paroodiad. Ajakirja Pikker sari.]
Teed ja ristteed: üks vanamoeline jutuahel. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 135 lk.
Tuli koduaknas. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 432 lk. [Novellid ja jutustused.]
Aegade jäljed: kaks habrast juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 124 lk.
Heinrich Dawid Rosenstrauch, Elumere laenetel: neli tahedat lugemist. Pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Tallinn: Olympia, 1996, 140 lk.
Esseistika
Puhtetähed: ajakirjandusloolisi jutustamisi. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 126 lk.
Juhan Peegli kohta
Otsides. Juhan Peegel. Meenutusi pikalt teelt. Vestluste põhjal koostanud Maarja Lõhmus. Tallinn: Tänapäev, 2006, 168 lk. [Sisaldab J. Peegli bibliograafiat.]
Alguses oli Juhan: Meenutuslood õpetaja Juhan Peeglist. Koostanud Maarja Lõhmus, Sulev Uus, Peeter Vihalemm. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, 2012, 192 lk.
„Ma lõpetan selle jama ära“: Ajakaaslaste meenutuslood Juhan Peeglist. Koostanud Sulev Uus, Maarja Lõhmus, Peeter Vihalemm. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, 2014, 191 lk, http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:278547
