Helga Nõu
Helga Nõu (sünninimi Raukas, s. 22. IX 1934) on eesti kirjanik, kes veetis Nõukogude okupatsiooni paguluses Rootsis.
Nõu sündis Tartus. Tema lapsepõlv möödus Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus. Aastatel 1942–1944 käis ta Pärnu Linna 5. algkoolis. 1944. aasta septembris põgenes ta 10-aastase tüdrukuna koos vanemate ja vendadega Rootsi, kus elas esimese aasta jooksul kümmekonnas põgenikelaagris. Seejärel õppis Rootsis Adelsö algkoolis, Hermådsi korrespondentsinstituudis ja Stockholmis Södermalmi kõrgemas tütarlastekoolis. 1957. aastal lõpetas ta Stockholmi õpetajaseminari ning asus tööle Örby kooli, kus töötas ühe aasta algkooliõpetajana. Samal aastal kolis ta elama Uppsalasse ning abiellus Enn Nõuga, kes on samuti tuntud kirjanik. Neil on kolm last: poeg Heino ning tütred Laine ja Liia. Hiljem teenis Helga Nõu kooliõpetajana leiba Balingsta koolis, Södra Hagundas, Uppsala Eesti täienduskoolis, Sunnersta koolis ning aastatel 1977–1999 Eriksbergi-Hogadali koolis. Pärast seda jäi pensionile. Viimastel aastakümnetel jagab kirjanikupaar elu Rootsi ja Eesti ehk Uppsala ja Tallinna vahel, viibides aasta jooksul kordamööda mõlemas.
Helga Nõu on olnud ühiskondlikult aktiivne ning löönud kaasa näiteks Uppsala Eesti Seltsis, Eesti Komitees, Rootsi Eestlaste Esinduses, Rootsi Kirjanike Liidus, Rootsi Õpetajate Liidus, Uppsala Eesti Klubis, EELK Uppsala Koguduses, Välismaises Eesti Kirjanike Liidus, Balti Instituudis, AS-is Eesti Kirjanike Kooperatiiv ning on Eesti Kirjanike Liidu, Eesti PEN klubi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Ta on esinenud loengutega Kanadas Metsaülikoolis ning Rootsis, samuti Eesti õpetajate seminaridel, osalenud väljaannete Tulehoidja ja Eesti Kroonika toimetamisel. Reisinud Skandinaavias, aga ka Inglismaal, Itaalias, Austrias ja Ameerika Ühendriikides. Koos abikaasaga on ta palju esinenud Eesti raamatukogudes ja koolides. Aastatel 1979–1983 ja 1988–1993 oli ta Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal ning 1983–1988 sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige.
Helga Nõu on olnud kirjanduslikult aktiivne 1960-ndate aastate algusest, mil tema lühijutte avaldati ajakirjades Mana ja Tulimuld. Tema loomingu seas on nii lühijutte, novelle, romaane kui ka näidendeid, ta on kirjutanud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Helga Nõu 1965. aastal ilmunud esikromaan „Kass sööb rohtu“ kõneles Rootsis elavate eesti tudengite ebakindlusest ning vanema generatsiooni sentimentaalsest identiteedikriisist ning pälvis kohalike konservatiivsemate väliseestlaste seas kriitikat. Modernismi esindajana tuntud autori raamatud on suuresti sotsiaalselt tundlikud, vaadeldes inimese kasvamise protsessi, sisaldades ühtaegu pedagoogilist ja psühholoogilist elementi, ning käies aktuaalselt kaasas ajaga. Tema varased teosed lahkasid pagulasühiskonda, maailmakorda ning välis- ja kodueesti suhteid, samuti põlvkondade vahelisi probleeme. Enamik Helga Nõu raamatuid ilmus esmalt Rootsis ning jõudis Eesti lugejani alles mitu aastakümmet hiljem.
Ta on eesti keelde tõlkinud kolm Astrid Lindgreni raamatut ning ühe Kerstin Thorvalli ning rootsi keelde ühe Aleksander Raukase oma. Tema enese loomingut on tõlgitud soome, rootsi, läti ja vene keelde, samuti antud välja heliraamatutena. Rakvere Teatris on lavastatud tema näidend „Põgenejad“ (1990), mis jõudis aasta hiljem publikuni ka kuuldemänguna.
Lisaks kirjutamisele on ta tegelenud ka kunstiga, illustreerides nii enda kui ka teiste teoseid. Tema maalidest ja kunstitöödest on korraldatud näituseid nii Eesti kui ka Rootsis.
Ta on pälvinud Eesti Kultuuri Koondise auhinna (1968), Henrik Visnapuu kirjandusauhinna (1971, romaaniga „Tiiger, tiiger“), Lauri nimelise noorsookirjanduse auhinna (1983, raamatu „Pea suu!“ eest), Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna (1983), Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhinna (1990), Valgetähe V klassi teenetemärk (2001), Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia sünnipäeva puhul (2014 ja 2019), Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia (2019, romaaniga „Ingel ja idioot”), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia (2019) ja Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise õnnitlus- ja aukirja 90. sünnipäeva puhul (2024).
M. K.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Kass sööb rohtu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 278 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1991, 192 lk.]
Tiiger, tiiger. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 244 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Trükitööstus, 1990, 208 lk.]
Paha poiss. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 214 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1990, 160 lk.]
Inimvaresed. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1993, 240 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1995, 208 lk.]
Hundi silmas. Tartu: Ilmamaa, 1999, 239 lk.
Ood lastud rebasele. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 231 lk.
Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas. Tartu: Atlex, 2008, 240 lk.
Mahajätjad. Tallinn: Tänapäev, 2013, 284 lk.
Nartsiss, meesteõgija. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 366 lk.
Ingel ja idioot. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 234 lk.
Salahobune. Tallinn: EKSA, 2025, 253 lk.
Lühiproosa
Kord kolmapäeval. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 270 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1993, 224 lk.]
Laste- ja noortekirjandus
Ruuduline röövel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 70 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 64 lk.]
Oi-oi-oi, mis juhtus!. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 32 lk. [2. trükk: 2022.]
Pea suu!. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1983, 182 lk. [2. trükk: Tallinn: Õllu, 1994, 127 lk; 3. trükk: Pea suu! Tõmba uttu!. Tallinn: Tänapäev, 2003 ja 2004, 274 lk; 4. trükk: Pea suu! Tõmba uttu!. Tallinn: Eesti Ajalehed, 2011, 216 lk. 5. trükk: e-raamat: Pea suu! Tõmba uttu!. Tallinn: Hea Lugu: Eesti Digiraamatute Keskus, 2014; 5. trükk: 2017; 6. trükk: 2022.]
Tõmba uttu!. Tallinn: Kupar, 2001, 206 lk. [2. trükk: Pea suu! Tõmba uttu!. Tallinn: Tänapäev, 2003 ja 2004, 274 lk; 3. trükk: Pea suu! Tõmba uttu!. Tallinn: Eesti Ajalehed, 2011, 216 lk. 4. trükk: e-raamat: Pea suu! Tõmba uttu!. Tallinn: Hea Lugu: Eesti Digiraamatute Keskus, 2014; 5. trükk: 2017; 6. trükk: 2022.]
Kuues sõrm. Tallinn: Tänapäev, 2003, 167 lk. [2. trükk: Tallinn: Maurus, 2011, 168 lk; 3. trükk: Tallinn: Maurus, Eesti Digiraamatute Keskus, 2011; Audioraamat: Võru: Pimedate Infoühing Helikiri, 2003, 1 CD, 4 t 45 min.]
Appi!. Tartu: Atlex, 2008, 264 lk. [Audioraamat: loeb Kristin Jürgenson. Tallinn: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2009, 1 CD, 8 t 29 min.]
Jääauku. Tartu: Atlex, 2010, 244 lk.
Sim-sala Harri. Tallinn: Hea Lugu, 2020, 158 lk.
Kirjavahetus
Helga ja Enn Nõu, Need meie väga vanad armastuskirjad. 1956-1958. Tallinn: EKSA, 2025, 477 lk.
