Ilmar Laaban
Ilmar Laaban (11. XII 1921 – 29. XI 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Eesti esimeseks sürrealistiks peetud Laabani looming on keskendunud loogilistest seostest irduvatele poeetikavõimalustele ja kõlamängudele.
Laaban sündis Tallinnas ning õppis aastatel 1934–1940 Tallinna I poeglaste gümnaasiumis. 1939–1940 ja 1941–1942 õppis ta Tallinna Konservatooriumis kompositsiooni ja klaverit. 1940. aastal astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis ühe aasta vältel romaani keeli. 1943. aasta mais siirdus Soome kaudu Rootsi, kus jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis. Hiljem tegutses kutselise kirjanikuna, pidas loenguid ning avaldas artikleid mitmes keeles ning mitme maa väljaannetes. 1975 valiti Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks, alates 1989. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu välisliige.
Laabani esimesed kirjanduslikud tekstid ilmusid aastatel 1936–1938 õpilasajakirjas Realist ning Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse häälekandjas Eesti Noorus, kus avaldas luulet, artikleid ja esseesid. 1946. a ilmus Stockholmis Laabani luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus“, mida on peetud esimeseks taotlusliku ja järjekindla sürrealismi näiteks eesti kirjanduses: kujundiehituses ja assotsiatsioonides on loobutud loogilistest seostest. 1957. a avaldas Laaban kogu keelemängulisi aforisme pealkirja all „Rroosi Selaviste”. Mõlemad raamatud on ilmunud taastrükina valimikus „Oma luulet ja võõrast” (1990), kus leidub ka tema varem ilmumata luulet. Laaban huvitus ka helisid, kõnet ja muusikat ühendavast kõlaluulest (sound poetry), kutsudes enda loodud kõlaluulet häälutusteks. 1998. a anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD “Ankarkättingens slut är sångens början” („Ankruketi lõpp on laulu algus“). Ta on kirjutanud ka rohkelt palindroome nii eesti, rootsi kui ka saksa keeles, 2008. aastal ilmus tema palindroomidest koostatud raamat „Eludrooge ego-ordule”. Laabani looming on olnud inspiratsiooniks mitmele põlvkonnale sürrealismist huvitatud eesti kirjanikele alates Andres Ehinist ja lõpetades Erkki Luugi ja Kristjan Haljakuga.
Laaban on tõlkinud eesti keelde prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire jt), rootsi (Gunnar Ekelöf, Erik Lindegren jt) saksa (Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters jt) ja hispaania (Federico García Lorca, Octavio Paz jt) luulet. Tema tõlked rootsi ja prantsuse luulest on koondatud 2001. a ilmunud kogumikku „Magneetiline jõgi“. Ka on ta tõlkinud eesti luuletajate (sh Artur Alliksaar, Betti Alver, Viivi Luik, Juhan Liiv, Gustav Suits jt) loomingut saksa ja rootsi keelde. Lisaks ilukirjandusele ja tõlgetele on Laaban avaldanud rohkelt artikleid ja esseesid kirjandusest ja kunstist, mida on mitmes köites välja antud rootsikeelsena Lundis ning eesti keeles 1997. a ilmunud valimikus „Marsyase nahk“. See kogumik pälvis ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia.
M. U.
Raamatud eesti keeles
Luule
Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943–1945. Stockholm: 1946, 123 lk. [Teine trükk: 2008.]
Rroosi Selaviste. Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 40 lk.
Oma luulet ja võõrast. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 301 lk.
Sõnade sülemid, sülemite süsteemid. Tartu: Ilmamaa, 2004, 405 lk.
Eludrooge ego-ordule. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 88 lk.
Artiklid, arvustused, esseed
Marsyase nahk. Tekste tekstidest. Tekste piltidest. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 285 lk.
Luuletõlked
Magneetiline jõgi: värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest. Tõlkinud ja järelsõna: Ilmar Laaban; koostanud ja järelsõna: Jaan Malin; toimetanud Jaan Malin ja Ülo Treikelder; järelsõna tõlkinud Ene-Reet Soovik; kujundanud Jüri Kaarma. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 287 lk.
Ilmar Laabani kohta
Ankruketi lõpp on bibliograafia algus: Ilmar Laabani tegude loend = The end of the anchor chain is the beginning of the bibliography: list of Ilmar Laaban’s works. Koostajad Aino Tamjärv, Jaan Malin; eessõna: Marin Laak, saatesõnad: Jaan Malin. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021, 333 lk.
