Ain Kaalep
Ain Kaalep (4. VI 1926 – 9. VI 2020) oli eesti luuletaja, näítekirjanik, kriitik ja tõlkija, kelle loomingus on tugevalt esil keele- ja vormiteadlikkus ning dialoog maailma kultuuri- ja kirjanduslooga. Nii originaalloomingus kui ka tõlketegevuse käigus avardas Kaalep eesti poeetika võimalusi alates kvantiteeriva värsisüsteemi rakendamisest kuni erinevate kultuuride kanooniliste vormideni. Maailma kultuuripärandi, ajaloo ja kaunite kunstide kontekst on tugevalt kujundanud temaatikat ja motiivistikku Kaalepi luules, milles vaimsuse kõrval ei puudu ka huumor ja mängulisus.
Kaalepit koos Jaan Krossi ja Ellen Niiduga seostatakse ka eesti luule eemaldumisega sotsialistliku realismi kaanonist 1950. aastate lõpus ja 1960. aastatel; Kaalepi 1960. aastal ajakirjas Looming avaldatud luuletus „Lõikuskuu sonaat“ andis tõuke vabavärsivaidluse nime all tuntud diskussioonile, kus keskseks küsimuseks oli vabavärsi sobivus nõukogude luulesse.
Kaalep sündis Tartus metsateadlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ning astus 1943. a Tartu Ülikooli, mille lõpetas pärast õpingute sunnitud katkestusi 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 1943-1944 kuulus Kaalep vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi JR 200 (st oli soomepoiss), 1945-1946 oli ta KGB poolt vangistatud. Kuni ülikooli lõpetamiseni töötas ta mitmesugustes ametites, 1956. aastal sai temast kutseline kirjanik. 1960.- 1980. aastatel töötas Kaalep periooditi Elva keskkoolis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis, sh TRÜ tõlkekabineti juhatajana 1979-1982. Aastatel 1989-2001 oli ta kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja. 2002. aastal oli Kaalep TÜ vabade kunstide professor. Ta oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Kaalep on pälvinud mitmeid auhindu, sh Rahvusmõtte auhind (2008) ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (2010), ta valiti nii Elva (1998) kui ka Tartu (2014) aukodanikuks. 1996. aastal omistati talle Riigivapi III klassi teenetemärk.
Luuledebüüdi tegi Kaalep 1944. a Soomes ilmunud eesti sõdurite e soomepoiste väljaandes „Kodutee“. Esimesed luuletuskogud, „Samarkandi vihik“ ning „Aomaastikud“, ilmusid 1962. 1999. a ilmus võrumurdeline kogu „Haukamaa laulu’“. 1984. aastal pälvis ta luuletuse „Õnne piir“ eest Juhan Liivi luuleauhinna. 2008. a ilmus Kaalepi luule koondkogu “Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008″. Tõlkijana vahendas Kaalep laialdaselt ja viljakalt eesti keelde vanema ja uuema maailmakirjanduse klassikat, sealhulgas antiikautoreid (Sophokles, Euripides, Plautus, Horatius jt), aga ka teoseid prantsuse (Charles Baudelaire, Jacques Prévert jt), hispaania (Lope de Vega, Federico García Lorca, Vicente Aleixandre, César Vallejo, Octavio Paz jt), portugali (Fernando Pessoa), katalaani (Salvador Espriu), saksa (Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller, Heinrich Heine jt) ja muudest keeltest. Valikut Kaalepi luuletõlgetest esindab kahes osas ilmunud kogumik „Peegelmaastikud” (I osa 1976, II osa 1980). Kaalep kirjutas ka näidendeid – „Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator” (1967, avaldatud ajakirjas Mana 1969, nr. 36), “Mäe veri (Totomauna)” (1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) ning “Minu silmad ja sinu silmad” (1965). Kirjanduskriitiku ja esseistina avaldas Kaalep rohkelt artikleid mitmesugustes väljaannetes, oluline osa neist kirjutistest on koondatud 1997. a ilmunud kogumikku „Kolm Lydiat“.
M. U.
Raamatud eesti keeles
Luule
Aomaastikud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 112 lk.
Samarkandi vihik. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962, 64 lk.
Järvemaastikud. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 99 lk.
Klaasmaastikud. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 124 lk.
Paani surm ja teisi luuletusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 90 lk.
Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 91 lk.
Haukamaa laulu’. Võru: Võro Instituut, 1999, 48 lk.
Muusad ja maastikud: Luuletusi aastaist 1945–2008. Tallinn: Tänapäev, 2008, 589 lk.
Maiseid maastikke. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2013. [Audioraamat sarjast ‘Kirjanike hääled’.]
Lühiproosa
Jumalatosin. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2008, 65 lk.
Esseed, artiklid, arvustused
Maavallast ja maailmakirjandusest: Vestlusi. Vaatlusi. Arvustusi. Käsitlusi. Tallinn: Eesti raamat, 1984, 327 lk.
Kolm Lydiat. Tartu: Ilmamaa, 1997, 598 lk.
Kodu kõikjal kaasas: mitme aastakümne kirjutisi. Tallinn: Tänapäev, 2013, 247 lk.
