Juhan Jaik
Juhan Jaik (13. I 1899 – 10. XII 1948) oli viljakas autor mitmes žanris; tuntuks sai ta fantastiliste juttudega, mis ammutavad ainest Lõuna-Eesti folkloorist.
Jaik sündis Võrumaal Sänna mõisas ja lõpetas 1913. aastal Tsooru ministeeriumikooli. 1915. aastal arreteeriti Jaik osalemise pärast noorte põrandaaluses seltsis, pärast pagendust Venemaal ning teistkordset lühiaegset vangistust võttis ta osa Eesti vabadussõjast. 1920. ja 1930. aastatel elas Jaik Tallinnas ning töötas ajakirjaniku ja ametnikuna, oli 1935–1936 Eesti Raamatuaasta peasekretär ning 1936–1940 haridusministeeriumi nõunik. Teise maailmasõja lõpus põgenes Jaik Eestist Austria ja Prantsusmaa kaudu Rootsi.
Jaik debüteeris luuletajana, tema luulekogu „Rõuge kiriku kell“ (1924) paistis silma Lõuna-Eestiga seotud motiividega, osa luuletustest olid kirjutatud võru keeles. Proosakirjandusse jõudis Jaik kogumikuga „Võrumaa jutud“ (I–II; 1924–1933), võru keele kasutamist on juttudes vähem, kuid seotus kodukandiga on siingi tähtis ja jääb tähtsaks hiljemgi. „Võrumaa juttudes“ on ühte seotud argist tegelikkust ja fantaasiamaailma, kus esinevad tihti folkloorse taustaga tegelased ja motiivid. Paljudel lugudel on romantilise õuduskirjanduse tunnusjooni, aga Jaik ei jää ka püsima rangetesse žanrilistesse raamidesse ning süngeid süžeearendusi tasakaalustab humoristlik vaatenurk.
„Võrumaa juttude“ puhul jääb lahtiseks, kas adressaadina on silmas peetud täiskasvanud lugejat või last. Hilisemas loomingus eristub Jaigil lastele mõeldud looming selgemalt ja omandab järjest suurema tähtsuse. Jaigi täiskasvanutele mõeldud uusromantiline novellilooming on äratanud küll mõnevõrra tähelepanu, kuid lastele mõeldud teosed on olnud siiski tähelepanu keskmes. Jaik kirjutas näidendeid, värsslugusid (näiteks „Hunt“ – 1942), aga lastekirjanduslikuski osas on tal kõige rohkem proosat. „Võrumaa juttudele“ järgnevast loomingust tõuseb eriti esile kolmest jutustusest koosnev sari, mida seob maapoisist peategelane Pombi: „Pombi ja Üdsimärdi nõiad“ (1932), „Pombi ja esivanemate kuld“ (1934) ning Pombi ja Siukuningas“ (1934). Neiski tekstides on Jaigile tunnuslikult kokku seotud reaalelulisi ja kujutluslikke elemente.
Jaigi hilisloomingus tõuseb teiste seas esile täiskasvanutele mõeldud proosateos „Tiroliana“, mis jäi autori eluajal avaldamata ning ilmus eraldi raamatuna alles 1999. aastal. See dokumentaalne ja isiklik tekst kajastab Eestist lahkumist ning eriti Austrias saadud kogemusi.
Jaigi loomingu retseptsioon on olnud muutlik. Enne teist maailmasõda saavutas Jaik lugejamenu, aga kriitikute arvamused jäid vastuolulisteks. Pärast teist maailmasõda oli tema loomingu levik kodumaal poliitilistel põhjustel takistatud, üks jutukogu ilmus siiski ka Nõukogude Eestis („Kaarnakivi“ – 1980). Jaigi loomingu suur taasavastamine tuli 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses, väga paljud raamatud on ilmunud kordustrükkidena. Kõige muu kõrval saavutab Jaik uuemal ajal võru klassiku staatuse, tema loomingust on hakatud otsima ja leidma lõunaeesti identiteedi aluseid, aga samuti eesti fantaasiakirjanduse lähtepunkte.
M. V.
Raamatud eesti keeles
Jutud
Võrumaa jutud: valik I. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1924, 178 lk. [2. trükk: Võrumaa jutud. I-II. Tallinn: Canopus, 2008, 288 lk.]
Kaamelid pasunapuhujatega. Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 212 lk. [2. trükk: Tallinn: Koppel, 1993, 211 lk.]
Uhuu jutustused. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 140 lk.
Kaarnakivi. Tallinn: Eesti Õpetajate Liit, 1931, 96 lk.
Pombi ja Üdsimärdi nõiad. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 184 lk. [2. trükk: Tallinn: Kupar, 1993, 129 lk.]
Võrumaa jutud. II. Tallinn: Kooperatiiv, 1933, 142 lk. [2. trükk: Võrumaa jutud. I-II. Tallinn: Canopus, 2008, 288 lk.]
Vanaisa kasukas. Tallinn: Kooperatiiv, 1933, 72 lk.
Hõbedane karjakell. Tallinnas: Kooperatiiv, 1933, 77 lk. [Sisaldab ka ühte luuletust ja näidendit ‘Joonas-jõulumees’.]
Hädastvere poiste ninamees. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 134 lk.
Kuutõrvajad: noorsoojutt. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 112 lk.
Juudasoo. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1934, 131 lk. [2. trükk: Tallinn: Canopus, 2009, 110 lk.]
Pombi ja esivanemate kuld. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 222 lk. [2. trükk: Tallinn: Kupar, 1993, 152 lk.]
Pombi ja Siukuningas. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 210 lk. [2. trükk: Tallinn: Kupar, 1993, 149 lk.]
Tondijutud: noorsoojutud. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 132 lk. [2. trükk: Tallinn: 1992, 132 lk.]
Pajupill: lastejutud. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 106 lk. [2. trükk: Tallinn: Koppel, 1993, 104 lk.]
Tolmukull. Tallinn: Kultuurikoondis, 1939, 84 lk.
Nõiutud Tuks. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 20 lk. [2. trükk: Stockholm: 1959, 20 lk.]
Kuldne elu: jutustused. Vadstena: Orto, 1946, 232 lk. [2. trükk: Tallinn: Canopus, 2005, 175 lk.]
Kaarnakivi: valimik tondi- ja loomajutte. Koostanud Edvin Hiedel. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 256 lk.
Kaie ajaviide. Tallinn: Juhan Jaigi pärijad, 1998, 24 lk.
Valgõ kivi: valit luulõtuisi ja juttõ. Koostanud Kauksi Ülle. Võru: Võro Instituut, 1999. [Võru murdesse tõlkinud Kauksi Ülle, Madis Kõiv ning Jan Rahman.]
Nõiutud Tuks. Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, 1999, 159 lk. [Luuletused ja jutustused.]
Käokübarad. Koostanud Hilve Rebane. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 381 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Tondid, hundid, hobud. Tallinn: Canopus, 2004, 180 lk. [Luuletused ja jutud.]
Jõuluöö väikeses majakeses ja teisi jutte lastele. Tallinn: Canopus, 2006, 138 lk.
Imede küla: lastelood. Tallinn: Canopus, 2008, 106 lk.
Valitud tondijutte. Tallinn: Canopus, 2009, 132 lk.
Tundmata palu. 1920-1948. Koostanud Lauri Sommer. Luhametsa: Kaarnakivi seltsi kirjastus, 2018, 340 lk.
Võrumaa joogi julgustükid. 1920-1934. Koostanud Lauri Sommer. Luhametsa: Kaarnakivi seltsi kirjastus, 2019, 181 lk.
Romaanid
Rannaliivalt taevani. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 206 lk. [2. trükk: Tallinn: Canopus, 2006, 172 lk.]
Kättemaks. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1934, 165 lk. [2. trükk: Tallinn: Canopus, 2007, 126 lk.]
Luule
Rõuge kiriku kell. Luuletusi 1918-1922. Tallinn: Leelo, 1924, 54 lk. [2. trükk: Pariis, Stockholm, Tallinn: 1991, 54 lk; 3. trükk: Tallinn: Canopus, 2005, 48 lk.]
Hunt. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 14 lk. [Värssjutt lastele. 2. trükk: Tallinn: Canopus, 2007, 51 lk; 3. trükk: 2022.]
Valgõ kivi: valit luulõtuisi ja juttõ. Koostanud Kauksi Ülle. Võru: Võro Instituut, 1999. [Võru murdesse tõlkinud Kauksi Ülle, Madis Kõiv ning Jan Rahman.]
Nõiutud Tuks. Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, 1999, 159 lk. [Luuletused ja jutustused.]
Tondid, hundid, hobud. Tallinn: Canopus, 2004, 180 lk. [Luuletused ja jutud.]
Näidendid
Isa Liivapurgis: ühevaatuslik jõulunäidend lastele. Tallinn: T. Mutsu, 1932, 32 lk.
Tooma poisid: lastenäidend kolmes vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1932, 70 lk.
Esivanemate kuld: rahvatükk 3 vaatuses. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1934, 84 lk.
Särumeeste rügement: kolmepildiline näidend Vabadussõjast. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1935, 43 lk.
Ahvimaa: laste näidend kahes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1935, 39 lk.
Sinep ja sool: näidend kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1936, 94 lk.
Kuri loom: lastenäidend 1 pildis. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1939, 26 lk.
Meie ei abiellu: naljamäng kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1939, 96 lk.
Õnn hulgub: näidend kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1939, 86 lk.
Mälestused
Tiroliaana. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 1999, 192 lk. [2., parandatud trükk: ‘Tiroliana’, Tallinn: Canopus, 2004, 191 lk.]
