Karl August Hindrey
Karl August Hindrey (1875–1947) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja karikaturist, kelle mitmekülgse loomingu väärtuslikuma osa moodustavad psühholoogilised novellid ja ajaloolised romaanid, kuid kes sellele lisaks on kirjutanud lasteraamatuid, reisi- ja mälestusteraamatuid ning kriitikat. Ta on tuntud ka kui eesti koomiksi rajaja.
Sündis Viljandimaal Abja mõisa õllepruulija pojana. Alustas kooliteed paruni koduõpetaja juures, astus 1882 Viljandi Poeglaste Elementaarkooli, jätkas õpinguid Viljandi kreiskoolis, Viljandi rüütelkonna gümnaasiumis ja Pärnus kroonugümnaasiumis. 1891–1894 õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mida ei lõpetanud. Aastatel 1894–1898 õppis joonistamist ja maalimist Peterburis A. Stieglitzi kunstitööstuskoolis, hiljem Münchenis ja Pariisis erakunstikoolides. Naasnud 1904 Eestisse, töötas ta pika perioodi vältel ajalehtede Postimees ja Päevaleht toimetuses, kirjutades peamiselt reisikirju, kirjandus- ja teatrikriitikat. Pseudonüümi Hoia Ronk all oli ta tuntud kui viljakas följetonist ja teravmeelne karikaturist. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt, oli nende toimetaja (vastavalt 1905–1915 ja 1924–1926). 1917–1918 osales Eesti rahvuslike väeosade asutamises ja tegutses Vabadussõjas rindekorrespondendina. 1920ndatel reisis mitmel pool Euroopas ja Aafrikas. Aastast 1928 valis vabakutselise kirjaniku ameti. Saksa okupatsiooni ajal tegutses ta metsavennana Nõukogude armee vastu ja kirjutas nõukogudevastaseid artikleid. Peale sõja lõppu varjas end valenime all Iru vanadekodus, kus suri kehvades oludes vähki. Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistule. Ta pälvis Riigivanema auhinna 1934. ja 1937. aastal ning Vabariigi Presidendi auhinna 1939. Nõukogude Eestis olid tema isik ja looming 1979. aastani põlu all.
Hindrey alustas viljaka ja menuka lastekirjanikuna, kes tõi eesti lastekirjandusse koomiliste piltidega illustreeritud värsslood „Pambu-Peedu”, “Seene-Mikk”, “Piripilli-Liisu” (kõik 1906), „Lõhkiläinud Kolumats“, „Nina-Jass ja Näpp-Mall“ (mõlemad 1918), „Loomade mäss“ (1920) ja teised, milles tegelastena kujutatakse hüperaktiivseid lapsi, sõnakuulmatuid pahandusetegijaid. Groteskne situatsiooni- ja karakterikoomika kompab reaalsuse ja fantastika piire, pakkudes kehtestava moraali asemel humoorikat ja mängulist õpetlikkust. Positiivse vastuvõtu pälvisid ka järgnevad lasteraamatud ning mitmed rahva- ja muinasjututöötlused. Ta avaldas ka noorsoojutte ning populaarteaduslikke loodus- ja elulooraamatuid.
Hindrey on eesti kirjanduse omanäolisemaid autoreid, kes alustas prosaistina vanemas eas. Tähelepanu äratab 5-köiteline memuaarsari „Minu elukroonika“ (3 köidet, 1929), „Murrang“ (1930) ja „Tõnissoni juures“ (1931), millele annab algtõuke ajakirjas Looming ilmunud autobiograafiline debüütjutustus „Kunstikool“ (1929). Omalaadne isiku- ja kultuurilooline dokument on peiduperioodil kirjutatud „Iru päevik. Sügis 1946“ (1996). Isikupärane reisiraamat „Rännud, rannad, Riviera, Sõsarsaared ja Savoy” (1937) põhineb ajakirjanduses varem avaldatud eruditsiooni pillavatel ja paeluvatel reisivestetel.
1930ndatel keskendus ta peamiselt novellide ja romaanide kirjutamisele, tundes sügavat huvi inimese psüühilise ja eetilise olemuse, aga ka sotsiaalse identiteedi vastu. Rakendades subjektiivsemat jutustamisviisi ja vabamat kompositsiooni, on Hindrey esimeste novellikogude („Välkvalgus“, 1932; „Armastuskiri“, 1933) üks peateemasid patriarhaalse mehe võimupositsioon ning mehe-naise armastussuhted. Psühholoogilistes novellides avab ta varjundirikkalt oma tegelaste, peamiselt vaimsete huvide ja peene tundeeluga isikute keerukat sisemaailma, näidates nende kõrgete ideaalide ja nõudliku moraali vastandumist madalale ümbrusele. Hilisemates novellikogudes („Sigtuna häving“, 1937; „Südamed“, 1938) elukogemuslik ainestik ja reaaleluline analüüs avardub, keskmesse tõuseb kaastundega kujutatud tavainimese elutunnetus. Ajaloolised novellid, mis käsitlevad mitmel juhul Sigtuna-motiivi, heroiseerivad muistsete eestlaste sõjalist võimekust.
Fantastilis-seikluslikud ajaviiteromaanid „Ararauna“ (1930) ja „Rowne rändab“ (1933) kujutavad Lõuna-Ameerika mägimetsa sattunud muistse eesti suguharu eluolu. Ajalooline romaan „Urmas ja Merike“ (I–II, 1935–1936) pakub panoraamse, heroiseeritud sissevaate Eesti muinasaega, näidates ülikute seisuse tekkimist eesti hõimude seas ja vastandades perekonnasaaga taustal põlvkondadevahelisi eluhoiakuid. Ajalooline diloogia „Loojak“ (I „Nõid“, 1938; II „Lembitu“, 1939) käsitleb eestlaste muistset vabadusvõitlust selle langusperioodil 1212–1227, koondades episoode nii kogukondlikust eluolust, ristiusule vastupanust kui ka sõjalisest vägivallast. Psühholoogiliste varjundite peent mängu ja põnevaid eetilisi dilemmasid pakub romaan „Sündmusteta suvi“ (1937), milles minajutustaja tähelepanekute ja mõtiskluste kaudu näidatakse Pühajärve äärde kogunenud sõpruskonna erinevaid enneseteostus- ja õnnepüüdlusi. Psühholoogilisemat kujutamisviisi jätkab Hindrey romaanis „Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka“ (1939), mis vaatleb mereäärses pansionis kohtunud eri olustikest pärit tegelaste vastuolusid moraalitavadega. Kujunemisromaan „Taaniel Tümmi tähelend“ (1942) kirjeldab vaestest oludest pärit, kuid tööka ja tahtejõulise talupoja tõusmist jõukaks ärimeheks.
A. O.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Ararauna. Tartu: Postimees, 1930, 227 lk.
Rowne rändab. Tartu: Postimees, 1933, 261 lk.
Suremise eod. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 239 lk. [Teine trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2010, 191 lk.]
Urmas ja Merike. I–II. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 337 lk; 1936, 330 lk. [Järgnevad trükid: Vadstena: Orto, 1948, 264 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 383 lk.]
Sündmusteta suvi. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 217 lk. [Järgnevad trükid: Toronto: Orto, 1953, 264 lk; Tallinn: Virgela, 1996, 191 lk.]
Loojak I: Nõid. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 165 lk. [Järgnevad trükid: Stockholm: Vaba Eesti, 1948, 98 lk; Tallinn: Monokkel, 1992, 165 lk.]
Loojak II: Lembitu. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 196 lk. [Järgnevad trükid: Stockholm: Vaba Eesti, 1949, 116 lk; Tallinn: Monokkel, 1992, 196 lk.]
Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 291 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Virgela 1998, 231 lk.]
Taaniel Tümmi tähelend. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 294 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 2006, 255 lk.]
Aovalged aknad. Tartu: Virgela, 1995, 254 lk. [Poolelijäänud romaani käsikirja põhjal 1943. aastast.]
Mart Laar, Karl August Hindrey, Aovalged aknad. Tallinn: Varrak, 2022, 301 lk. [Hindrey poolelijäänud romaan, mille Mart Laar lõpetas.]
Novellid
Välkvalgus. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 157 lk. [2. trükk: ‘Välkvalgus. Armastuskiri’, Stockholm: Vaba Eesti, 1962, 296 lk.]
Armastuskiri. Tartu: Hea Novell, 1933, 234 lk. [2. trükk: Tartu: Noor-Eesti, 1935, 240 lk; 3 trükk: ‘Välkvalgus. Armastuskiri’, Stockholm: Vaba Eesti, 1962, 296 lk.]
Sigtuna häving. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 427 lk.
Südamed. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1938, 220 lk.
Hukatus Mälaril. Tartu: Noor-Eesti,1939, 206 lk.
Ja oli kunagi keegi…. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 178 lk.
Ja oli kunagi keegi…. Valimik novelle. Eessõna: Ülo Tedre. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1968, 295 lk.
Kaugekõne. Koostanud ja järelsõna: Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 411 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Laste- ja noortekirjandus
Pambu-Peedu. Tartu: 1906, 8 lk. [2. trükk: Tartu: O. Luik, 1929, 8 lk.]
Pambu-Peedu, Seene-Mikk, Piripilli-Liisu. Tartu: Postimees, 1907, 34 lk.
Seene-Mikk. Tartu: 1906, 8 lk. [Järgnevad trükid: Tartu: O. Luik, 1929, 8 lk; Tallinn: Tea Kirjastus, 2012, 29 lk.]
Piripilli-Liisu. Tartu: 1906, 16 lk. [Järgnevad trükid: Tartu: O. Luik, 1929, 8 lk; Tallinn: Tea Kirjastus, 2009, 36 lk.]
Nina-Jass ja Näpp-Mall. Tartu: Odamees, 1918, 11 lk. [Järgnevad trükid: Tartu: O.Luik, 1929, 8 lk; Tallinn: Tea Kirjastus, 2012, 29 lk.]
Lõhkiläinud Kolumats. Tartu: Odamees, 1918, 20 lk. [Järgnev trükk: Tartu: O. Luik, 1929, 8 lk.]
Loomade mäss. Tartu: Odamees, 1920, 23 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Ilo, 1996, 23 lk; Tallinn: Eesti NSV Raamatuühing, 1989, 23 lk; Tallinn: Ilo, 2000, 24 lk.]
Jaunart Jauram. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus 1921, 32 lk. [2. trükk: Stockholm: Vaba Eesti, 1956, 32 lk.]
Jaunart Jaurami Jõngermannid. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus 1921, 24 lk. [Järgnev trükk: Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 24 lk.]
Summi-Sulpsu sekeldused. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1922, 24 lk.
Pambu-Peedu ja teised. Tartu: O. Luik, 1929, 44 lk.
Trebongi surm. Jutu-Paun nr 20. Tartu: O. Luik, 1930.
Raks Reem teotseb. Jutu-Paun nr 40/41. Tartu: O. Luik, 1932.
Kill Martuse lihavõtted. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 159 lk.
Kill Martus koolis. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 161 lk. [2. trükk: Tallinn: Kupar, 1993, 124 lk.]
Ants oli väike saunamees. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 24 lk. [Järgnevad trükid: Elva: Lambri Raamat, 2008, 24 lk; 2021.]
Lõhkiläinud Kolumats ja teised piltlood. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 110 lk.
Poisid, koerad ja teised toredad. Tartu: Ilmamaa, 1995, 93 lk.
Õpetlikud lood. Tallinn: Tea Kirjastus, 2012, 29 lk.
Näidendid
Kooparüütel. Lavastatud 1916 Vanemuises. [Opereti libreto.]
Raidaru kirikumõis. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 82 lk.
Mälestused
Minu elukroonika I–III. Tartu: Loodus, 1929, 264+191+256 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010, 783 lk.]
Murrang. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 201 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010, 783 lk.]
Tõnissoni juures. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 248 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Päevaleht 2010, 783 lk.]
Iru päevik. Sügis 1946. Tartu: Virgela, 1996, 79 lk.
Reisikirjad
Hoia Ronk, 1914. Reisipildid. Tallinn: Eesti Kirjastus-Ühisus, 1924, 197 lk.
Kongosõit. Tartu: Loodus, 1929, 144 lk.
Hoia Ronk, Rännud, rannad, Riviera, Sõsarsaared ja Savoy. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 261 lk.
Publitsistika
Hoia Ronk, Kaasaegsed. Tartu: Loodus, 1926, 147 lk. [Följetonid.]
Kirjad noortele. Tartu: Ilmamaa, 2016, 536 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’, 130.]
Minu sajand. Tartu: Ilmamaa, 2021, 303 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’, 157.]
Populaarteadus
Meie metsloomad. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 103 lk. [2. trükk: Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940, 104 lk.]
Meie koduloomad ja nende põlvnemine. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935, 100 lk.
Kindral Ernst Põdder. Landesvääri võitja. Tallinn: Kooperatiiv, 1935, 47 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Eesti Raamatuühing, 1990, 47 lk.]
Admiral Johan Pitka. Eesti Vabadussõja hing. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1938, 278 lk.
Karl August Hindrey kohta
Oskar Kruus, Karl August Hindrey. Elukäik ja looming. – Tallinn: Eesti Raamat, 2006, 64 lk.
