Karl August Hermann

Karl August Hermann (23./11. IX 1851 – 11. I 1909 / 29. XII 1908) oli eesti kirjamees, publitsist, helilooja ja keeleteadlane.

Ta sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas Otsa talus sepa pojana. Õppis Anikvere külakoolis, 1864–1868 Põltsamaa kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis. Oli abiõpetaja Põltsamaal, 1871–1874 õpetaja Peterburis. Astus 1875 Tartu ülikooli usuteaduskonda, 1878 siirdus Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima, Ph.D. 1880 väitekirjaga eesti keele sõnatüvede väldetest Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprache.

Oli Tartus 1882–1885 Eesti Postimehe toimetaja. 1886 omandas Perno Postimehe ja hakkas seda Tartus Postimehe nime all toimetama. 1891 sai lehest esi­mene eesti päevaleht, millele tegi kaastööd ka kirjanik Eduard Vilde. 1896 loobus Posti­mehe toimetamisest, uueks peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. 1885–1897 andis välja muusika­kuukirja Laulu ja mängu leht ja toimetas 1898–1899 ajakirja Rahva Lõbu-leht. 1906 omandas ajalehe Valgus, millele andis nime Hüüdja, mis lõpetas ilmu­mise 1907. Hermann oli mitme rahvusliku seltsi liige, s.h Aleksandrikooli komitees, 1890–1891 Eesti Kirjameeste Seltsi esimees.

Alates 1889 töötas Hermann Tartu ülikoolis eesti keele lektorina. Avaldas “Eesti keele grammatika” (1884), “Eesti keele Lause-õpetuse” (1896), viiuliõpetuse (1893), noodiõpetuse (1898), koostas eesti-vene sõnaraamatu ja vene keele õpiku, huvitus soomeugri jt rahvaste sõnaetümoloogiast ning eestlaste muinasseostest. Avaldas käsitluse “Sumeri-akkadlased” (1896), kus tegi oletusi eestlaste ja sumerite suguluse kohta, ja ülevaate lähiajaloost “Suur Saksa-Prantsuse sõda 1870 ja 1871” (1873). Ta asus koostama entsük­lopeediat “Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon”, millest jõudis täielikult ilmuda vaid 1. köide (1900–1904, 1906). Ta koostas ka teose “Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani” (1898), mis hoolimata algelisusest oli väärtuslik andmekogu.

Hermann on loonud ligikaudu 300 koorilaulu (mõnedel andmetel umbes tuhatkond), millest mõned said väga populaarseks, nagu “Isamaa mälestus”, “Oh laula ja hõiska“, “Teretus“, “Kevade marss“, ”Kungla rahvas“ (sõnad F. Kuhlbars), „Mingem üles mägedele“ (M. Veske), „Munamäel“ (J. Kunder). Ta on loonud ka soololaule, klaveri- ja viiulipalu. Ta komponeeris esimese eesti ooperikatsetuse, pseudomütoloogilise laulumängu “Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad” (1907, esietendus 1908, orkestreeris A. Wirkhaus), mis koges siiski karmi kriitikat. Andis välja rohkesti koorikirjandust, kogus ja töötles rahvaviise, oli üldlaulu­pidude üldjuht.

Hermann tõlkis ja mugandas näidendeid (T. Körneri kurbmäng “Leppimine surmas”, lustimäng “Linnas ja maal” A. Ifflandi järgi); algupärand “Oksjon!” (1874) ei osutunud edukaks. Tema jutud ilmusid peamiselt tema enda toimetatud “Eesti rahva Kasulises Kalendris” (1875–1882) ja “K. A. Hermanni Kasulises Rahvakalendris” (1887–1903, 1907), osalt ka raamatuis. Juttude laad on lihtsakoeline, ainestik külaelust. Tuntuim on muinsusromantiline “Auulane ja Ülo” (1887). Värsse kirjutas ta peamiselt oma koorilauludele, samuti tõlkis selleks vene, saksa, soome, rootsi, ungari, itaalia, prantsuse, inglise jt keeltest. “K. A. Hermann’i Salmikud” ilmusid kahes vihus (1881, 1892). Tema stiil on järel­romantiliselt tundeline, üldsõnaline ja trallitav.

Hermann suri Tartus, maetud Tartu Raadi kalmistule. Mälestust jäädvustavad mälestussammas haual (V. Mellik), Põltsamaal (A. Leius), mäles­tuskivi Võhma külas ja mälestustahvel Tartus Veski tänaval, nimelised tänavad Tartus, Põltsamaal ja Tallinnas.

A. M.

Raamatud eesti keeles

Luule
Mida warem, seda parem. Lastele armsaks ajawiiteks soowinud K.A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1880, 16 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100991.]
Sina pead oma isa ja ema auustama, et sinu käsi hästi käib ja sina kaua elad maa pääl. Lastele armsaks ajaviiteks soovinud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1880, 16 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100992.]
K.A. Hermann’i Salmikud. 1.-2. kimbukene. Tartu: Schnakenburg, 1881-1892, 66 lk; 186+6 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100752, http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100753.]

Lühiproosa
Imelikud juhtumised: Õpetlikud jutud. Kirjapannud [tõlkinud] K.A. Hermann. Tartu: [s.n.], 1871, 114 lk. [Sisu: ‘Üle sõrva’, ‘Mäda-soos’, ‘Liva kõrb’, ‘Vana kaljukitse-kütt’.]
Loe!. Õpetlikud loud ja jutud. Kirjutanud K. A. Hermann. Tartu: [s.n.], 1876, 200 lk. [Kättesaadav: http://www.etera.ee/s/X1iJ8xb2xc.]
Mida warem, seda parem. Lastele armsaks ajawiiteks soowinud K.A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1880, 16 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100991.]
Sina pead oma isa ja ema auustama, et sinu käsi hästi käib ja sina kaua elad maa pääl. Lastele armsaks ajaviiteks soovinud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1880, 16 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100992.]
Auulane ja Ülo: Jutt Eesti muistsest ajast. Jutustanud K. A. Hermann. Tartu: K. A. Hermann, 1887, 32 lk.
Lapse mälestus ja teised algupäralised jutud. Jurjev: [s.n.], 1896, 68 lk.
Rikka ja waese pulmad: Külajutukene Eesti rahwa elust. Kirjutanud Dr. K. A. Hermann. Jurjev: Hermann, 1898, 48 lk.
Kullerkupukene: wäike mälestus õrnast lapsepõlwest. Tartus: Hermann, 1914, 21 lk.

Näidendid, libretod
Oksjon!: Lugu waese rahwa elust: Näitemäng ühes järgus. Luulenud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1874, 40 lk. [Kättesaadav: http://www.etera.ee/s/XOq4bVaF9F.]
Eesti esimesi tragöödiaid. Koostanud Külli Laugaste. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 213 lk. [Sisaldab K. A. Hermanni näidendeid ‘Leppimine surmas ehk kurb lugu kahe venna vahel’ ja ‘Oksjon!: Lugu vaese rahva elust’.]
“Uku ja Wanemuine” ehk Eesti jumalad ja rahwas: Lauleldus (oper) neljas waatuses: [sõnade osa] Loonud ja kokku seadnud Dr. K. A. Hermann. Tartu: M. Hermann, 1908, 30 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:14502.]

Publitsistika
Suur Saksa-Prantsuse sõda aastal 1870 ja 1871. Eestirahwale kirjapannud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1873, 124 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101526.]

Toimetised
Eesti-rahwa Kasuline Kalender, 1875-1882. Tartu: H. Laakmann, 1874-1881.
Uus Eesti rahwa Kasuline Kalender, 1883-1886. Tartu: W. Just, 1882-1885.
K. A. Hermann’i Kasuline Rahwa-Kalender, 1887-1901. Tartu: K. A. Hermann, 1886-1900.
K. A. Hermann’i Kasuline Kalender, 1902-1907. Jurjev: Hermann, 1901-1906.

Artiklid ja arvustused K. A. Hermanni kohta