Anna Haava
Anna Haava (sünnilt Anna Rosalie Espenstein, aastani 1939 kodanikunimi Havakivvi, hiljem Haavakivi; 15./3. X 1864 – 13.III 1957) on üks olulisemaid ja alates 19. sajandi lõpust rahva seas armastatumaid eesti luuletajaid ja laulusõnade autoreid.
Ta sündis Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus talupojaperekonnas. 1873. aastal algas Anna Haava haridustee – õppis Pataste, Saare-Vanamõisa ja Tartu Hoffmanni saksakeelses erakoolis, 1880-84 Tartu Kõrgemas saksakeelses tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Asus tööle Tartus lasteaias pedagoogina ning alustas loometegevust. Kui Lydia Koidula 1886. aasta suvel suri, ilmus Postimehes varjunime „Üks Eesti neiu“ all luuletus „Koidulale“ – see oli Anna Haava esimene trükis avaldatud luuletus.
1892-93 viibis Anna Haava ravi eesmärgil Leipzigis, hiljem töötas Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibis mõned kuud Eestis oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures ning siirdus Venemaale. 1894-99 tegutses koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal. Naasis sajandivahetuseks Eestisse ning oli majapidajaks Haavakivil venna juures. Pärast pikemat haigust asus 1906 vabakutselisena Tartusse ning oli enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe“ toimetuse liige. Hiljem tegutses vabakutselise kirjaniku ja tõlkijana. Kannatas sageli materiaalset puudust, eriti sõja-aastail. 1920. aastast alates hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeks 1922. aastal, 1945. määrati personaalpension. 1954 toimusid luuletaja 90. sünnipäeva puhul pidustused Tartu Ülikooli aulas, samast aastast on Tartus tema nimega tänav. Haava suri 92-aastaselt Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Luuletajana oli Anna Haava tegev 22. eluaastast hilise eani – viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus. Esimesed kogud „Luuletused“ I (1888), II (1890) ja III (1897) sisaldavad romantilisi tundelaule, mille peamiseks teemaks on armastus. Haava noorusluule sai ilmumisel sooja vastuvõtu osaliseks ning kõikidest osadest anti välja mitu kordustrükki. 1906 ilmus teises tonaalsuses kogu „Lained“, kus on märgatav ühiskonnakriitiline joon. Kogus olevates tekstides mõistab Haava hukka nii diskrimineerimise rahvuslikul pinnal kui ka sotsiaalse ülekohtu ja vägivalla. Ühiskonnakriitilisus süvenes ka kogudes “Ristlained” (1910) ning “Meie päevist” (1920). Uuesti muutus Haava luule isiklikumaks kogudes Põhjamaa lapsed” (1913), “Siiski on elu ilus” (1930) ja “Laulan oma eesti laulu” (1935). 2006 ilmus pikka aega käsikirjana seisnud mälestusteraamat „Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest“ ning 2008 Anna Haava kogutud luuleraamat „Luule“, mis sisaldab ligi 700 luuletust.
Juba 1887 lõi Peterburis õppiv noor orelikunstnik Miina Härma esimesed viisid Anna Haava luuletustele. Üle 200 Haava luuletuse on heliloojate poolt (M. Härma, M, Saar, K.A. Hermann jt) viisistatud, osa neist kuulub laulupidude repertuaari ning on muutunud rahvalikeks lauludeks. Haava on ajakirjanduses avaldanud jutte, koostanud aforismikogu „Peotäis tõtt“ (1900) ning kirjutanud libreto Artur Lemba ooperile „Lembitu tütar“ (1908). Anna Haavalt on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat „Väikesed pildid Eestist“ (1911).
Tõlkijana on ta vahendanud peamiselt saksa kirjandust: J. W. Goethe „Egmont“, F. Schilleri „Wilhem Tell“, H. Hofmannstahli „Kuningas Oidipus“ aga ka W. Shakespeare´i „Suveöö-unenägu“, Hans-Christian Anderseni „Muinasjutud“ jt. Haava tutvustas ka antiikmütoloogiat, vahendades eesti keelde I. C. Andrä ja R. Schneideri „Greeka muinaskangelased“ ja G. Schalki „Rooma muinaskangelased“.
A. N.
Raamatud eesti keeles
Luule
Luuletused. Tartu: K. A. Hermann, 1888, 77 lk. [2. trükk: 1891, 3. trükk: 1915; 4. trükk: 1920?.]
Luuletused. 2 wihk. Tartu: K. A. Hermann, 1890, 115 lk. [2. trükk: 1913.]
Luuletused. 3 wihk. Tartu: [s.n.], 1897, 128 lk. [2. trükk i.a.]
Lained. Tartu: [s.n.], 1906, 180 lk.
Rist-lained. Tartu: Postimees, 1910, 54 lk.
Põhjamaa lapsed. Tartu: Postimees, 1913, 87 lk.
Meie päevist. Tallinnas: Varrak, 1920, 60 lk.
Anna Haava luuletuskogu. Tartus: Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkond, 1924, 398 lk.
Siiski on elu ilus. Tallinn: R. Kivi, 1930, 94 lk.
Laulan oma eesti laulu. Tartus: Noor-Eesti, 1935, 65 lk.
Luuletused. Koostanud ja eessõna Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 416 lk.
Nõmmelill: valimik luuletusi. Koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 64 lk.
Anna Haava. Koostanud Debora Vaarandi. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 128 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Luule. Koostanud Sirje Endre ja Linda Olmaru. Eessõna Doris Kareva. Tallinn: SE & JS, 2008, 575, lk.
Proosa, mälestused, kirjavahetus
Peotäis tõtt. Jurjev: Hermann, 1900, 180 lk. [Aforismid.]
Lembitu tütar. Tartu: [s.n.], 1908, 15 lk. [Ooperilibreto.]
Wäiksed pildid Eestist. Tartu: Postimees, 1911, 72 lk. [Jutud. Järgnevad trükid: Tartu: Postimees, 1920, 94 lk; Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1972, 79 lk.]
Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest. Tartu: Ilmamaa, 2006, 471 lk. [Autobiograafilised jutustused.]
Rändaja Anna. Anna Haava kirjad Elise Aunale, Mari Raamotile ja Juhan Luigale. Tallinn: SE&JS, 2014, 206 lk.
Valitud tööd
Ma lähen üle nõmme. Mõtted. Luule. Jutud. Koostajad Sirje Endre ja Kadi Pajupuu, eessõna: Katri Aaslav-Tepandi. Tallinn: SE & JS, 2020, 213 lk.
Täht sääl üleval. Koostaja Sirje Endre, saatesõna Linda Olmaru. Tallinn: SE&JS, 2024
199 lk.
Anna Haava kohta
Villem Ridala, Anna Haava 50-aastase sünnipäeva puhul. Tartu: Eesti Kirjandus, 1914, 83 lk.
Ello Säärits, Anna Haava: elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa, 2007, 125 lk.
