August Gailit
August Gailit (9. I 1891 / 28. XII 1890 – 5. XI 1960) oli novelli- ja romaanikirjanik, kes romantilise loojanatuurina on eesti proosa üldpildis erandlik autor ja tuntud eeskätt klassikaks saanud episoodromaanide „Toomas Nipernaadi“ ja „Ekke Moor“ poolest.
Gailit sündis läti või liivi päritolu ehitusmeistri pojana Sangaste mõisas Kuiksillal. Tema ema oli saksastunud perekonnast pärit eestlanna. 1895. aastast oli tema noorpõlvekoduks Laatre mõis Tartumaal. Õppis 1899. aastast Valgas läti kihelkonnakoolis ja linnakoolis, seejärel 1905–1907 Tartu linnakoolis, mis jäi lõpetamata. 1907–1911 täiendas oma haridust Tartus eratunde võttes. 1911–1916 tegutses ajakirjanikuna Riias, seejärel sõjakorrespondent. Jätkas ajakirjanikuna 1916–1917 Tallinna Teataja ja 1918 Tartus Postimehe toimetuses. Kirjutas kunsti- ja kirjanduskriitikat. 1917. aastast tegutses aktiivselt kirjanike rühmituses Siuru. Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. 1920–1922 töötas ajakirjandusatašeena Eesti saatkonnas Riias. 1922–1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Seejärel kutseline kirjanik Tartus. Abiellus näitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Oli 1932–1934 Vanemuise teatri direktor, 1934–1944 elas kirjanikuna Tallinnas. Põgenes koos perekonnaga 1944. aasta septembris Rootsi, elukohaks sai Ormesta mõis Örebro linna lähedal. Jätkas seal kirjanduslikku tegevust kuni oma surmani. Maetud Örebro Põhjakalmistule, kuhu on püstitatud mälestuskivi.
Debüteerib perioodikas 1909. Esimese raamatuna ilmub sümbolistlik jutustus „Kui päike läheb looja“ (1910). Siuru-perioodi teravmeelsed kirjanduslikud följetonid on koondatud kogusse „Klounid ja faunid“ (1919). Varaseim novellistika ilmub raamatutes „Saatana karussell“ (1917), „Rändavad rüütlid“ (1919) ja „August Gailiti surm“ (1919). Tema uusromantilistele novellidele on omane erakordsus ainevalikus, tüübikujutuses ja sõnastuslaadis. Eelistatult on kujutatud liialdavate fantaasiapiltide, eksootiliste olevuste ja nähtuste galeriid, mis on küllastunud destruktiivsetest meeleoludest, grotesksetest motiividest ja karikeerivatest piltidest. Lahates inimeksistentsi varjatud tahke ja kokkupuudet vaenuliku kaosemaailmaga, on novellid kohati kantud ekspressionismist mõjutatud inetuseesteetikast ja küünilisest sarkasmist. Kolmes viimases kodumaal ilmunud novellikogus „Idioot“ (1924), „Vastu hommikut“ (1926) ja „Ristisõitjad“ (1927) on fantastiline kujutamislaad ja mänguline stiilikirevus taandunud, kuid põhiline elutunnetus on jätkuvalt romantiline, täis dramaatikat, mida annab edasi tegelaste siseelu psühholoogilisem valgustus. Varasema saatuse- ja armastusteema kõrval on vaatluse alla võetud ka drastilisi olukordi sotsiaalsest ja ideoloogilisest sfäärist, ent lähtetasand on eeskätt üldinimlik, ellusuhtumine põhitoonilt pessimistlik või isegi traagiline. Kultuuripoliitika ja ühiskonnaelu väärnähtusi materdavad följetonid on koondatud kogusse „Aja grimassid“ (1926).
Impressionistlike sugemetega romaan „Muinasmaa“ (kirjutatud 1914, ilmunud 1918) avab suviste sündmuste taustal boheemlasliku tegelaskuju palgejooni. Romaanis „Purpurne surm” (1924) ekspressionistlikult kujutatud mandumine ja häving annab O. Spengleri vaimus aimu Õhtumaa allakäiku tõendavatest suurtest sõdadest ja veristest revolutsioonidest, mille kulminatsiooniks kujuneb aegamööda lähenev epideemia. Tuntuim teos, novellromaan „Toomas Nipernaadi“ (1928) kujutab boheemlasliku hulkurina rändavat kirjanikku, kes romantilise kaanoni arhetüüpse esindajana kehastab nii elujuhtumite kollektsionääri, igavese armastuskogemuse otsijat kui ka eksistentsialistlikku mässajat elu paratamatuste vastu. Vabadussõja-teemaline episoodromaan „Isade maa“ (1935) jutustab mõneti koomilisel viisil ja ajalugu romantiseerivalt vabadusvõitlusest. Mereromaan „Karge meri“ (1938, pälvis 1939 EV presidendi auhinna) kujutab rannaelu väikesel saarel, kus eluolu määravad traditsioonilised kogukondlikud eluvormid ja heitlus karmide loodusstiihiatega. Arenguromaan „Ekke Moor“ (1941) jutustab humoorikal ja lüürilisel viisil rannaküla noormehe rännakutest, kogemaks tegelikkuse eri külgi ning otsimaks iseennast ja elu lahtisi allikaid. Kodumaal valminud, kuid Rootsis ilmunud romaan „Leegitsev süda“ (1945) pakub maamiljöö taustal filosoofilisi mõtisklusi elu ja kunsti suhete teemal. Romaan „Üle rahutu vee“ (1951) kujutab kodumaalt põgenejate teekonda väikeses kaluripaadis 1944. aasta sügisel. Kolmeosaline proosateos „Kas mäletad, mu arm?“ (I – 1951, II – 1955, III – 1959) sisaldab erineva pikkuse ja kireva ainestikuga nostalgilisi mälestuslugusid, kus tuntavad on koduigatsuse ja hingepaguluse meeleolud. Gailiti looming laiemalt on pakkunud ainestikku paljudeks lava- ja filmiversioonideks. Tallinnfilm on loonud romaanide „Karge meri“ (1982, rež. A. Kruusement) ja „Toomas Nipernaadi“ (1983, rež. K. Kiisk) filmiversioonid.
A. O.
Raamatud eesti keeles
Novellid
Saatana karussell. Tallinn: Siuru, 1917, 123 lk. [2. trükk: ‘Saatana karussell: “Siuru”-aegsed novellid’, Tallinn: Kunst, 2010, 340 lk.]
Rändavad rüütlid. Tartu: Odamees, 1919, 211 lk. [2. trükk: ‘Saatana karussell: “Siuru”-aegsed novellid’, Tallinn: Kunst, 2010, 340 lk.]
Klounid ja faunid. Tartu: Odamees, 1919, 153 lk. [2. trükk: Tallinn: Varrak, 2011, 175 lk.]
August Gailiti surm. Tartu: Odamees, 1919, 42 lk.
Idioot. Tartu: Odamees, 1924, 88 lk. [2. trükk: ‘Saatana karussell: “Siuru”-aegsed novellid’, Tallinn: Kunst, 2010, 340 lk.]
Aja grimassid. Tartu: Loodus, 1926, 154 lk.
Vastu hommikut. Tartu: Loodus, 1926, 269 lk.
Ristisõitjad. Tartu: Loodus, 1927, 383 lk. [2. trükk: Toronto: Orto, 1953, 239 lk.]
Kogutud novellid. I köide. Tallinn: Kultuurkoondis, 1940, 298 lk.
Kogutud novellid. II köide. Tallinn: Kultuurkoondis, 1940, 275 lk.
Kogutud novellid. III köide. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 254 lk.
Viimne romantik. Vadstena: Orto, 1949, 228 lk.
Kas mäletad, mu arm?. I osa. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1951, 271 lk. [2. trükk: ‘Kas mäletad, mu arm?’, I-III, Tartu: Ilmamaa, 1997, 630 lk.]
Kas mäletad, mu arm?. III osa. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 266 lk. [2. trükk: ‘Kas mäletad, mu arm?’, I-III, Tartu: Ilmamaa, 1997, 630 lk.]
Põhjaneitsi. Koostanud ja järelsõna: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 232 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Romaanid
Kui päike läheb looja. Pärnu: Sakala; Meie Kodumaa, 1910, 198 lk.
Muinasmaa. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 228 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Varrak, 1920, 167 lk; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 267 lk; Tallinn: Tänapäev, 2002, 189 lk; 2022.]
Purpurne surm. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 230 lk. [2. trükk: Tallinn: Tänapäev 2001, 220 lk.]
Toomas Nipernaadi. Tartu: Loodus,1928, 430 lk. [Järgnevad trükid: Tartu: Noor-Eesti, 1935, 452 lk; Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 445 lk; Vadstena: Orto, 1947, 396 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 360 lk; Tallinn: Avita, 1996, 320 lk; Tallinn: Varrak, 2001, 477 lk; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2006, 253 lk; Tallinn: Hea Lugu, 2014, 260 lk; 2023.]
Isade maa. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 407 lk. [Järgnevad trükid: Vadstena: Orto, 1946, 407 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 357 lk; Tartu: Ilmamaa: 1996, 270 lk; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2009, 318 lk; 2025.]
Karge meri. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 327 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Koskel, 1944, 251 lk; Vadstena: Orto, 1949, 207 lk; Tallinn: Eesti Raamat 1883, 192 lk.]
Ekke Moor. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1941, 290 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 289 lk; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 324 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 221 lk; Tallinn: Pegasus, 2007, 291 lk; Tallinn: Hea Lugu, 2015, 269 lk; 2024]
Leegitsev süda. Vadstena: Orto, 1945, 310 lk. [Järgnevad trükkid: Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 311 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 230 lk; 2024]
Üle rahutu vee. Göteborg: Orto, 1951, 375 lk. [Järgnevad trükid: Tartu: Ilmamaa, 1998, 303 lk; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2009, 255 lk.]
Kas mäletad, mu arm?. II osa: Proua Ene Leevi pihtimus. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 286 lk. [2. trükk: ‘Kas mäletad, mu arm?’, I-III, Tartu: Ilmamaa, 1997, 630 lk.]
Luule
Pühajärv. Suine kiri Felix Ormussonile. Biograafiline följeton värssides. Tartu: Ilmamaa, 2018, 32 lk.
Esseed ja artiklid
Siis tuli sõda. Koostaja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2019, 536 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Kirjavahetus
August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele ajavahemikust 1917-1926. Sissejuhatus ja kommentaarid: Margus Kasterpalu. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Virgela, 1996, 93 lk.
August Gailit, Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile. Koostanud Janika Kronberg. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999, 147 lk.
Ella Ilbak, August Gailit, Kirjad 1952-1961. Koostanud Piret Noorhani. Tallinn: Tänapäev, 2009, 137 lk.
August Gailiti kohta
Bernard Kangro, Valev Uibopuu, August Gailit 1891–1960. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 157 lk.
Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi. Tallinn: Koolibri, 1995, 96 lk.
Hando Runnel (koostaja), Lugusid Mr. Ge’st, August Gailitist. – Tartu: Ilmamaa, 2020, 380 lk.
Aivar Kull, August Gailit: lahtiste allikate poole. Tartu: Ilmamaa, 2022, 399 lk.
