Kersti Merilaas
Kersti Merilaas (7. XII 1913 – 8. III 1986; isikunimi kuni 1935 Eugenie Moorberg) on eesti luuleklassik, üks iseseisvas Eestis 1930. aastatel debüteerinud väljapaistvaid noori autoreid, kelle edasine loometee sattus Nõukogude okupatsiooni poliitiliselt keerulistesse oludesse.
Ta sündis Narvas, elas mõne aasta Peterburis, tuli 1917.a Põhja-Eestisse, kus elas mitmes kohas Väike-Maarja lähikonnas. Õppis Kiltsi algkoolis, Väike-Maarja, Rakvere ja Tapa gümnaasiumides, viimase lõpetas 1932. a. Seejärel teenis leiba peamiselt mitmesuguste juhutöödega ning oli 1935–1936 ametnik Rakvere Maavalitsuses. 1936 abiellus ta luuletaja August Sangaga ja elas sestpeale mõnda aega kutselise kirjanikuna Tartus. Tema poeg on luuletaja Joel Sang. 1944. aastast alates elas ta Pärnus ja 1970. aastast Tallinnas, vahepeal ka Elva lähedal Peedul. Ta suri Tallinnas.
Värsse hakkas ta kirjutama juba Kiltsi algkoolis; esimesed luuletused ilmusid trükis 1927.a noorteajakirjas Elukevad. Tartusse asudes liitus Merilaas noorte luuletajate sõpruskonnaga, mis sai tuntuks „Arbujate“ nime all, ja aastatel 1935–1938 ilmus temalt perioodikas, peamiselt prestiižses Eesti Kirjanikkude Liidu ajakirjas Looming, tervelt 60 luuletust. Esikkogu „Maantee tuuled“ (1938) võeti nii lugejate kui arvustajate poolt väga hästi vastu. Selles andsid tooni siirad elujaatavad armastus- ja loodusluuletused, mille kujunditäpsus ja traditsiooniline värsitehnika esindasid „Arbujate“ luuletajatele iseloomulikku uusklassikalist poeetikat, kuid Merilaasi luuletused olid vormilt suhteliselt lihtsamad, mõjusid spontaansemalt ja olid laululisema kõlaga.
Merilaasi järgmine luulekogu täiskasvanutele nägi trükivalgust alles 24 aastat hiljem. Niivõrd kui Nõukogude tsensuuriolud võimaldasid, ilmus temalt luuletusi perioodikas. Üldiselt kirjutas ja avaldas ta 1940. aastatel rohkem lastevärsse, mis paistsid tollase vähese ja üksluise lastekirjanduse taustal soodsalt silma. Lasteluulekogusid ilmus temalt ka hiljem. 1950ndate algupoolel kehtis Merilaasi luulele faktiliselt avaldamiskeeld, mille lõpetas nn Hruštšovi sula. 1960. aastatel ilmusid kogud „Rannapääsuke“ (1962) ja „Kevadised koplid“ (1966), lisaks valikkogu „Kuukressid“ (1969). Uutes luuletustes paistsid nagu varemgi silma lüüriline tundetoon ning ergas loodustaju, ent suhteliselt kaalukam roll oli neis kogudes mõtteluulel, sotsiaalsetel ja eetilistel arutlustel. Mõjuva sümboolikaga tõusid esile luuletused kodust ja kodumaast, nagu näiteks viisistatuna tuntuks saanud „Põhjarannik“ ja „Rukkilill“. Ühena esimestest eesti luuletajatest teadvustas Merilaas keskkonnaprobleeme ja globaalseid ohte.
Silmapaistev koht Merilaasi loomingus ja eesti luules üldse on tema viimasel kogul „Antud ja võetud“ (1981). See on tagasivaade läbielatule ja arupidamine iseendaga. Isikupäraselt ja poeetiliselt on arendatud armastuse ja surma teemat. Lein armastatud inimese kaotuse pärast, vananemise ja üksinduse meeleolud põimuvad kauniste mälestustega, tuues kaasa nostalgiat, kuid lõpuks ka paratamatusega leppimist. Luuletused on valdavalt vabarütmilised, nagu olid ka paljud ta 1960ndate luuletused, kuid viimases kogus on väljendus eriti lakooniline ja täpne.
Vananemise ja elule tagasivaatamise teema on kesksel kohal ka Merilaasi näidendis „Kaks viimast rida“ (1973). Veel on ta kirjutanud lastenäidendi „Pilli-Tiidu“ (1977) ja mitu ooperilibretot. Perioodikas on Merilaas avaldanud ka algupärast lühiproosat. Saksa keelest on Merilaas tõlkinud B. Brechti, J. W. Goethe jt teoseid.
E. S.
Raamatud eesti keeles
Luule
Maantee tuuled. Luuletusi. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1938, 62 lk.
Kallis kodu. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1944, 70 lk. [Luuletusi lastele.]
Päikese paistel. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 84 lk. [Luuletusi lastele.]
Veskilaul. Värssjutustus [lastele]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 14 lk.
Rannapääsuke. Luuletusi 1938–1958. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 132 lk.
Lugu mustast ja valgest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 17 lk. [Värssjutustus lastele.]
Kevadised koplid. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 88 lk.
Kuukressid. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 196 lk.
Poeem Pärnu silgust. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 46 lk.
Antud ja võetud. Luuletusi 1977–1979. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 80 lk.
Lumest lumeni. Luuletusi lastele. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 44 lk.
Kui vanaema noor oli. Värsse lastele. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 80 lk.
Valitud teosed. 1. ja 2. köide. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 282 + 335 lk.
Kersti Merilaas. Koostanud Joel Sang. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 127 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Valitud luuletused. Valinud Viivi Luik. Tallinn: Vagabund, 2003, 233 lk.
Näidendid
Kaks viimast rida. Näidend neljas pildis. Tallinn: Perioodika, 1973, 68 lk.
Pilli-Tiidu. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 120 lk.
Valitud teosed. 1. ja 2. köide. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 282 + 335 lk.
Kersti Merilaasi kohta
Sirje Kiin, Kersti Merilaas: luuletaja elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 268 lk.
