August Gailiti kohta

Artiklid
Helmi Eller, Tagasi vaatav Gailit. – Tulimuld, nr 5, 1956, lk 219–220.
August Mälk, Scripta manent. [Nekroloog.] – Mana, nr 4, 1960, lk 175.
Bernard Kangro, Noor Gailit. – Tulimuld, nr 4, 1960, lk 242–263.
Arvo Mägi, Gailiti hilisemast loomingust. – Tulimuld, nr 4, 1960, lk 268–284.
Felikss Krusa, Gailiti kaastöö Läti ajakirjandusele. – Tulimuld, nr 2 , 1961, lk 87.
Mall Jürma, Naine ja ema August Gailiti teostes. – Tulimuld, nr 3, 1961, 184–192. [Emadepäeval 1961 Baltimore’is peetud kõne.]
Ivar Grünthal, August Gailiti moondumised. – Mana, nr 3, 1966, lk 4–9.
Sirje Endre, Mõtisklusi Nipernaadi variatsioonide ümber. – Sirp ja Vasar, 5. XII 1969, lk 6.
Bernard Kangro, Noor Gailit. Eluloolisi ja muid andmeid. – Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid. Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 151 lk, lk 47–68.
Bernard Kangro, Õhtust hommikuvalgeni. – Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid. Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 151 lk, lk 69–73.
Reet Krusten, Endel Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 1. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 518 lk. [August Gailitist lk 369–383; bibliograafia lk 392–393.]
Toomas Haug, August Gailit pärast sündi kinolinal. – Sirp ja Vasar, 5. XI 1982, lk 11. [Romaani ‘Karge meri’ põhjal tehtud filmist.]
Õie Orav, Kohtumisi Toomas Nipernaadiga. – Õhtuleht, 8. VI 1983, lk 2. [Filmist ‘Nipernaadi’.]
Harald Peep, Armastuse ja mere romaan. – August Gailit, Karge meri. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 191 lk, lk 188–191.
Harald Peep, Gailitlik stiilifenomen. – Looming, nr 11, 1984, lk 1555–1563.
Endel Nirk, Peiarimängud elu sügavike kohal. – Avardumine: vaatlusi eesti romaani arenguteelt. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 264 lk, lk 128–143.
Mart Susi, Märkmeid August Gailiti romaanist ‘Leegitsev süda’. – Looming, nr 7, 1987, lk 970–976.
Arvo Mägi, August Gailiti 100. sünniaastapäev. Eesti kirjanduse kolorist. – Eesti Päevaleht, 4. I 1991, lk 4.
Toomas Liiv, August Gailiti teatripärasus. – Sirp, 11. I 1991, lk 3.
Karl Gailit, August Gailitit meenutades. – Looming, nr 1, 1991, lk 88–95.
Margus Kasterpalu, Kui August Gailit ‘Vanemuise’ direktor oli… – Teater. Muusika. Kino, nr 1, 1991, lk 33.
Heino Puhvel, Romantilise teekonna algus (Tähelepanekuid August Gailiti varasemast loomingust). – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1991, lk 1–13.
Heino Puhvel, August Gailiti novellistika piirjooni. – August Gailit, ‘Põhjaneitsi’. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 325 lk, lk 315–324.
Toomas Liiv, Infernaalne Gailit (varasemast loomingust, 1910–1924). – Looming, nr 8, 1991, lk 1098–1103.
Salme Järv, Vestlus August Gailiti loomingust. – Tulimuld, nr 2, 1992, lk 59–66.
Leenu Siimisker, August Gailiti ‘Karge meri’ ja Ruhnu. – Looming, nr 7, 1994, lk 971–991.
Jaanus Vaiksoo, August Gailiti romaani ‘Toomas Nipernaadi’ lugemismudelid. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 1994, lk 460–475.
Priit Kruus, ‘Ekke Moor’ viipab lugejale sõbralikult. – August Gailit, Ekke Moor. Tallinn: Pegasus, 2007, 292 lk, lk 287–292.
Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toim. Piret Kruuspere. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008, 822 lk. [Gailitist lk 35–41 ja bibliograafia lk 58 (ülevaate autor Jaanus Vaiksoo); lk 618 ja bibliograafia lk 633–634 (tõlked, Hilve Rebane).]
Merlin Kirikal, Gailiti teraapia. – Looming, nr 2, 2023, lk 277–280.

Arvustused
Henrik Visnapuu, August Gailit: ‘Vastu hommikut’. – Looming, nr 2, 1927, lk 168–171. [Novellikogust ‘Vastu hommikut’.]
Artur Adson, Toomas Nipernaadi ideest ja tähendusest. – Looming, nr 1, 1929, lk 84–88.
Marta Sillaots, August Gailiti ‘Karge meri’. – Looming, nr 10, 1938, lk 1153–1154.
Hugo Raudsepp, August Gailit: ‘Ekke Moor’. – Postimees, 26. I 1942, lk 4.
Brita Melts, Gailiti retseptsiooni kontrastid ja lüngad. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 2020, lk 990–993. [Raamatust ‘Lugusid Mr. Ge’st, August Gailitist’.]
Janika Kronberg, Liikumine allikate poole. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 2022, lk 1136–1138. [Aivar Kulli raamatust ‘Lahtiste allikate poole’.]