August Jakobson
August Jakobson (ametlikult Augustin Jakobson, 2. IX / 20. VIII 1904 – 23.V 1963) oli kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane. Tuntud kui nõukogudemeelne näite- ja romaanikirjanik. Tema ulatuslik looming mõjutas tugevalt eesti realismi arengut.
Jakobson sündis Pärnu lähedal Rääma alevikus töölisperekonnas (Rääma liideti Pärnu linnaga 1920. aastal) ning õppis Pärnu ühisgümnaasiumis. 1926-1929 õppis Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, 1931-1935 arstiteaduskonnas, kuid ei lõpetanud. Tegutses 1927-1940 Tartus kutselise kirjanikuna ning aastast 1928 oli Eesti Kirjanike Liidu liige, 1939-1940 selle esimees. Pärast Eesti okupeerimist kujunes Jakobsonist nõukogulik poliitikategelane. 1940-41 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ja oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. 1944-46 ning 1950-54 oli Jakobson Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, nimetati 1945 Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks ja kaks aastat hiljem ENSV rahvakirjanikuks. 1950-58 oli Jakobson ENSV Ülemnõukogu Presiidumi esimees ja NSVLi Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Mälestust jäädvustab sammas Pärnus (J. Soans, U. Ivask, 1973).
Jakobsoni debüüt oli naturalistlik romaan „Vaeste-Patuste alev“ (1927). Kaheköiteline teos võitis peaauhinna kirjastuse „Loodus“ esimesel romaanivõistlusel ning oli laialt loetud. Romaanis käsitletakse töölisaguli Vaeste-Patuste alevi (mille aluseks oli Pärnu Rääma linnaosa) inimeste vaesust ja viletust 1910.-1920. aastatel. Teos pani aluse sotsiaalolustikulise romaani traditsioonile eesti kirjanduses. Nõukogude Eestis alustas Jakobson romaani ümbertöötamist, et olla vastavuses sotsialistliku realismi nõuetega, kuid jõudis seda teha ainult I köitega. Romaani esimene dramatiseering oli A. Särevi poolt Pärnu Töölisteatris (1929) ning seda on dramatiseeritud hiljem korduvalt.
Järgnesid mitmed romaanitsüklid („Tuhkur hobune“, „Andruksonide suguvõsa“) ning olles äärmiselt viljakas autor, ilmusid aastatel 1930-1939 Jakobsoni sulest ka seitse novellikogu. Lühikeste vahedega ilmusid veel mitmed romaanid ning enne Teist maailmasõda kirjutas Jakobson oma esimesed näidendid „Purunenud vaas“ (lavastati „Vanemuises“ ja Eesti Draamateatris 1938) ja „Viirastused“ (hiljem pealkirjaga „Tondid“, mis koos novellikoguga „Mälestusi laulvast kuldnokast“ sai 1940 Eesti Vabariigi presidendi auhinna). „Viirastused“ äratas tähelepanu psühhoanalüüsi vaimus arendatud eetiliste probleemidega ning seda on korduvalt lavastatud hiljemgi.
Pärast Eesti okupeerimist toimus Jakobsoni loomingus muutus: naturalistliku kallaku asemel hakkas teostes domineerima nõukogulik ideoloogia. Ilmusid tugevalt propagandistliku sisuga teosed, mitmed novellivalimikud ja lühiproosateosed. Jakobson avaldas ka noortele adresseeritud muinasjutukogu „Ööbik ja vaskuss“ (1947), millest on mitmeid kordustrükke.
Nõukogude Eestis kirjutas Jakobson lavateoseid, mida ta ise nimetas dramaatilisteks jutustusteks. Neist esimene oli „Elu tsitadellis“ (1946), mis taunib kahtlevat hoiakut nõukogude võimu suhtes. Teos pälvis oma ideoloogilise hoiaku tõttu nõukogude kultuuriinstantside toetuse ning seda lavastati rohkesti Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa teatrites. Teose järgi loodi ka samanimeline esimene Nõukogude Eesti mängufilm (rež. H. Rappoport; 1947). 1946. kirjutatud näidend „Võitlus“ (hiljem pealkirjaga „Võitlus rindejooneta“) kujutab klassikonflikte Eesti Vabariigi ajal ühe perekonna siseselt. Nende kahe näidendi eest sai Jakobson esimese Eesti kirjanikuna Stalini preemia. Näidendis „Kaks leeri“ (1948) seatakse vastamisi sotsialistliku ja kapitalistliku ühiskonna ideed. Sellele järgnesid mitmed sotsialistlikku korda idealiseerivad lavateosed („Rooste“, „Meie elu“, „Ehitajad“) ja külma sõja aegsed poliitilised propagandanäidendid („Öö ja päeva piiril“, „Šaakalid“, „Kaitseingel Nebraskast“ ja „Suremine“).
Jakobsoni viimaseks teoseks jäi kuuest näidendist koosnev dramaatiline kroonika „Tormisõlmed“ I-II, mis näitab sündmusi Eestis aastail 1940-44. Tema enda redigeerituna ilmusid 1954-59 „Valitud teosed“ 13 köites, neile lisandus 1979-82 postuumselt 7 köidet. Kuigi tema esikteos oli aastaid keelatud raamatute nimekirjas, siis hilisem nõukoguliku ideoloogia omaksvõtmine, eriti aga propagandistlike dramaatiliste teoste kirjutamine, tähendas, et Jakobsoni tõlgiti rohkesti NSV Liidu rahvaste keeltesse ja ka võõrkeeltesse.
A. N.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Vaeste-Patuste alev. Tartu: Loodus, 1927, 760 lk (2 köidet). [2. trükk: Tartu: Noor-Eesti, 1937, 399+361 lk; 3. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1979-1980, 319+334 lk (Valitud teosed, 14-15. köide); 4. trükk: Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009, 431 lk.]
Tuhkur hobune: romaan 4 köites. I köide, Suur algus. Tartu: Loodus, 1928, 423 lk.
Tuhkur hobune: romaan 4 köites. II köide, Sõda, nälg ja armastus. Tartu: Loodus, 1928, 616 lk.
Tuhkur hobune: romaan 4 köites. III köide, Punane aasta. Tartu: Loodus, 1930, 339 lk.
Tuhkur hobune: romaan 4 köites. IV köide, Üheksas laine. Tartu: Loodus, 1933, 263 lk.
Kolme vaeva tee. (Heleene Lingi elu ja surm). Tartu: Noor-Eesti, 1930, 486 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 6, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 415 lk.]
Miika Valtsbergi roim: esimene romaan tsüklist “Andruksonide suguvõsa”. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 447 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 16, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 399 lk.]
Töö algus: teine romaan tsüklist “Andruksonide suguvõsa”. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 312 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 17, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 318 lk.]
Vallutajad: kolmas romaan tsüklist “Andruksonide suguvõsa”. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 345 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 18, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 303 lk.]
Vana kaardivägi. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 319 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 7, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 339 lk.]
Metsalise rada. Tartus: Noor-Eesti, 1936, 484 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 8, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 415 lk.]
Uus inimene. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 535 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 9, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 363 lk.]
Vaikne õhtu: (Igavesed eestlased I). Tartu: Noor-Eesti, 1937, 380 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 10, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 424 lk.]
Oktoobrituul: (Igavesed eestlased II). Tartu: Noor-Eesti, 1938, 344+368 lk (2 köidet). [2. trükk: Valitud teosed, 11, 12, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 376+384 lk.]
Lumi sulab [1. köide]: (Igavesed eestlased III). Tartu: Noor-Eesti, 1940, 383 lk. [2. trükk: Valitud teosed, 13, Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 388 lk.]
Lühiproosa
Joonatan Hingemaa eksirännakud. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 259 lk.
Kotkapoeg. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 168 lk.
Reisijad lõppjaamas. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1934, 154 lk.
Reamees Mattias. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 208 lk.
Üksiklased. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 197 lk.
Esimesed meheteod. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1936, 235 lk.
Mälestusi laulvast kuldnokast. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1939, 215 lk.
Tules ja veres. Moskva: Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastus, 1942, 54 lk.
Hiiglaste tee: kolm jutustust. Leningrad: Ilukirjandus ja Kunst, 1944, 112 lk.
Sadam udu taga. Valitud jutustused 1. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 431 lk.
Aovalgus. Valitud jutustused 2. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 447 lk.
Tulikuum päev. Valitud jutustused 3. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 566 lk.
Kasvutung. Jutustused. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 168 lk.
Näidendid
Viirastused. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1939, 135 lk.
Elu tsitadellis. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 128 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 117 lk; ‘Autasustatud näidendid. Elu tsitadellis, Võitlus rindejooneta’, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 304 lk; ‘Valitud teosed, 4. köide: Näidendid. 1’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk; ‘Näidendid: Elu tsitadellis, Võitlus rindejooneta, Kaks leeri, Öö ja päeva piiril, Vana tamm’, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]
Võitlus rindejooneta. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 104 lk. [Järgnevad trükid: ‘Autasustatud näidendid. Elu tsitadellis, Võitlus rindejooneta’, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 304 lk; ‘Valitud teosed, 4. köide: Näidendid. 1’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk; ‘Näidendid: Elu tsitadellis, Võitlus rindejooneta, Kaks leeri, Öö ja päeva piiril, Vana tamm’, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]
Rooste. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 172 lk. [2. trükk: ‘Valitud teosed, 4. köide: Näidendid. 1’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk.]
Kaks leeri. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 124 lk. [Järgnevad trükid: ‘Valitud teosed, 5. köide: Näidendid. 2’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk; ‘Näidendid: Elu tsitadellis, Võitlus rindejooneta, Kaks leeri, Öö ja päeva piiril, Vana tamm’, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]
Meie elu. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 116 lk. [2. trükk: ‘Valitud teosed, 4. köide: Näidendid. 1’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk.]
Ehitajad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 132 lk.
[2. trükk: ‘Valitud teosed, 4. köide: Näidendid. 1’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk.]
Öö ja päeva piiril. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 148 lk. [Järgnevad trükid: ‘Valitud teosed, 5. köide: Näidendid. 2’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk; ‘Näidendid: Elu tsitadellis, Võitlus rindejooneta, Kaks leeri, Öö ja päeva piiril, Vana tamm’, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]
Šaakalid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 36 lk.
[Järgnev trükk: ‘Valitud teosed, 5. köide: Näidendid. 2’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk.]
Kaitseingel Nebraskast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 143 lk. [Järgnev trükk: ‘Valitud teosed, 5. köide: Näidendid. 2’, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk.]
Suremine. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 120 lk.
Vana tamm. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 116 lk. [Järgnev trükk: ‘Näidendid: Elu tsitadellis, Võitlus rindejooneta, Kaks leeri, Öö ja päeva piiril, Vana tamm’, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]
Tormisõlmed. Dramaatiline kroonika 2 köites. 1. köide. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 343 lk. [Sisu: ‘Taliharjapäev’, ‘Kevadine tuul’, ‘Raudne udu’.]
Tormisõlmed. Dramaatiline kroonika 2 köites. 2. köide. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 376 lk. [‘Jääminek’, ‘Hingetorm’, ‘Häda neile, kes unustavad’.]
Muinasjutud
Ööbik ja vaskuss: eesti rahva muinasjutte lindudest ja loomadest. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 211 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1949, 211 lk; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 212 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 136 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 141 lk; Kuressaare: TormiKiri, 1997, 135 lk.]
Valitud teosed
Valitud teosed, 1. köide: Jutustused. 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 504 lk.
Valitud teosed, 2. köide: Jutustused. 2. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 456 lk.
Valitud teosed, 3. köide: Jutustused. 3. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 575 lk.
Valitud teosed, 4. köide: Näidendid. 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk. [Sisu: ‘Tondid’; ‘Elu tsitadellis’, ‘Võitlus rindejooneta’, ‘Rooste’, ‘Meie elu’, ‘Ehitajad’.]
Valitud teosed, 5. köide: Näidendid. 2. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk. [Sisu: ‘Kaks leeri’, ‘Öö ja päeva piiril’, ‘Šaakalid’, ‘Kaitseingel Nebraskast’, ‘Kaotatud paradiis’.]
Valitud teosed, 6. köide: Kolme vaeva tee: Heleene Lingi elu ja surm: romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 415 lk.
Valitud teosed, 7. köide: Vana kaardivägi: romaan 3 jaos epiloogiga. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 339 lk.
Valitud teosed, 8. köide: Metsalise rada: romaan 5 jaos koos epiloogiga. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 415 lk.
Valitud teosed, 9. köide: Uus inimene: (ühe eduka mehe rõõme ja muresid): romaan viies jaos. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 363 lk.
Valitud teosed, 10. köide: Vaikne õhtu. Igavesed eestlased 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 424 lk. [Romaan.]
Valitud teosed, 11. köide: Oktoobrituul. I. Igavesed eestlased 2. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 376 lk. [Romaani 1. osa.]
Valitud teosed, 12. köide: Oktoobrituul. II. Igavesed eestlased 3. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 384 lk.
Valitud teosed, 13. köide: Lumi sulab. Igavesed eestlased 4. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 388 lk. [Romaan.]
Valitud teosed, 14. köide: Vaeste-Patuste alev: romaan. 1. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 319 lk.
Valitud teosed, 15. köide: Vaeste-Patuste alev: romaan. 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 334 lk.
Valitud teosed, 16. köide: Miika Valtsbergi roim. Andruksonide suguvõsa 1. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 399 lk. [Romaan.]
Valitud teosed, 17. köide: Töö algus. Andruksonide suguvõsa 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 318 lk. [Romaan.]
Valitud teosed, 18. köide: Vallutajad. Andruksonide suguvõsa 3. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 303 lk. [Romaan.]
Valitud teosed, 19. köide: Jutustused. 4. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 461 lk.
Valitud teosed, 20. köide: Muinasjutud. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 335 lk.
August Jakobsoni kohta
Ants Järv, August Jakobson. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1971, 64 lk.
Martin Neithal, August Jakobson: lühimonograafia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014, 214 lk.
