Ain Kaalepi kohta

Artiklid
Silvia Nagelmaa, Mitmuslik Ain Kaalep. – Looming, nr 6, 1976, lk 1012–1018.
Jaak Põldmäe, Ain Kaalepi luuleteoreetiliste vaadete kajasid tema loomingus (Kollaaž, segatehnika). – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1976, lk 329–335.
Nigol Andresen, Laulu algus. – Looming, nr 12, 1976, lk 2071–2076.
Jüri Talvet, Ain Kaalepi poetica iberica. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1981, lk 368–376.
Nasta Pino, Ain Kaalep 60. – Edasi, 7. VI 1986, lk 4–5.
Jüri Talvet, Kirjaniku portree tema sünnipäevaks ehk Ain Kaalepi luule ja tarkus. – Looming, nr 6, 1986, lk 815–823.
Ilmar Vene, Maailmatajust. – Looming, nr 2, 1987, lk 230–242. [Ain Kaalepi loomingust. Hiljem ilmunud ka: Vahemere tuuled Hüperboreas. Tartu: Ilmamaa, 1997, 399 lk, lk 43–69.]
Silvia Nagelmaa, Ain Kaalep. – Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Tallinn: Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk 360–367; bibliograafia lk 374–375.
Ilmar Vene, Tantsiv uni. – Postimees, 4. VI 1996, lk 15. [Ain Kaalepi loomingu seostest valgustusajastuga.]
Kauksi Ülle, Illos on päiv. Ain Kaalepist hällüpäävä peräst. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1996, lk 361–363.
Peeter Olesk, Korrasõbra vabaduskiusatus. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1996, lk 364–365.
Teet Kallas, Ain Kaalep külvab haritust ja erudeeritust. – Postimees, 4. VI 2001, lk 18.
Madis Kõiv, Kaalepi Ain – kolmveerand aastasata. – Uma Leht, 5. VI 2001, lk 4.
Jüri Talvet, Ain Kaalepi kiituseks. – Looming, nr 11, 2002, lk. 1714–1721.
Toomas Liiv, Kaalep – hruštšoviaan ja rapsood. – Sirp, 28. X 2005, lk 6. [Ain Kaalepi luuletustest.]
Ain Kaalep. – Tuntud elvalasi läbi aegade. Koostanud Lembit ja Uno Ainsoo. Tartu: Liivimaa Mälu, 2006, lk 49–52.
Oskar Kruus, Lisandus. – Looming, nr 4, 2007, lk. 638. [Vastukaja Loomingus nr 12, 2006 ilmunud Ain Kaalepi jutule ‘Jõuluõhtu August Allega’.]
Sirje Olesk, Kaks vaimukaaslast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975. – Tuna, nr 4, 2007, lk 103–122; järg: nr 1, 2008, lk 113–128.
Peeter Olesk, Inimesest ja poliitikast. Ain Kaalepile tema 75. sünnipäeval. – Tartu: Ilmamaa, 2008, 455 lk, lk 69–72.
Janika Päll, Ain Kaalepi vältelis-pikkuselise värsi koolkond vanakreeka ja rooma luule tõlkimisel. – Ain Kaalep 80: konverentsikogumik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2008, 188 lk, lk 13–30.
Raimu Hanson, Ilmus Kaalepi raamat ja raamat Kaalepist. – Tartu Postimees, 30. X 2008, lk 2.
Rein Veidemann, Ain Kaalep ‘Prooimion’. – 101 Eesti kirjandusteost. Tallinn: Varrak, 2011, 224 lk, lk 126–127.
Brigitte von Engelhardt, Ain Kaalepist mõeldes. – Looming, nr 6, 2016, lk. 842–843. [Tõlkinud Asta Põldmäe.]
Marju Lepajõe, Ain Kaalepi ilmingutest eesti kultuuris. – Looming, nr 6, 2016, lk 839–841.
Ilmar Vene, Pool sajandit Ain Kaalepiga. – Sirp, 3. VI 2016, lk. 12–13.
Olev Remsu, Ain Kaalep – südametunnistusega esteet, erudiit ja sõdur. – Delfi/Eesti Päevaleht, 4. VI 2016.
Rein Veidemann, Ain Kaalepi üheksakümmend ringi ümber päikese. – Postimees, 4. VI 2016, lk. 10–11. [Ain Kaalepi 90. juubelile pühendatud ülevaade elukäigust ja loomingust.]
Arne Merilai, Kaval-Ain ja Vanapagan. Nooruse kihermeid I. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 2016, lk 489–503. [Ain Kaalepi 1960. aastatel ajakirjas ‘Noorus’ ilmunud artiklisarjast ‘Kirjanduslikke kihermeid’, mida ta avaldas O. Muusapoja nime all kokku 37 korral.]
Mats Traat, Ühest ballaadist. – Looming, nr 11, 2016, lk 1597–1599. [Ain Kaalepi ballaadist ‘Ballaad Ameerika lennuväe ohvitserist’ ja Mats Traadi ballaadist ‘Ballaad Eestimaa kulakust’.]
Rein Veidemann, Ain Kaalep (4. juuni 1926–10. juuni 2020). In memoriam: suur Paan on surnud. Maastikud jäävad. – Postimees, 12. VI 2020, lk 16–17.
Jüri Talvet, ‘Sõber, kui ehitad maja, tee sellele suured aknad…’: Ain Kaalep (4. VI 1926–9. VI 2020) in memoriam. – Eesti Ekspress, 17. VI 2020, lk 51–52.
Toomas Kiho, Aukartlikult Ain Kaalepist. – Sirp, 19. VI 2020, lk 16–17.
Asta Põldmäe, Ain Kaalep 4. VI 1926–9. VI 2020. – Sirp, 19. VI 2020, lk. 17.

Arvustused
Paul Rummo, Kaks rännumeest. – Looming, nr 3, 1962, lk 476–478. [Luulekogust ‘Samarkandi vihik’.]
Nigol Andresen, Kaasaja optimistlik luule. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1963, lk 232–234. [Raamatust ‘Aomaastikud’.]
Heldur Niit, Muusal on vaja palju häid poeete. – Looming, nr 8, 1963, lk 1263–1269. [‘Aomaastikud’.]
Nigol Andresen, Muljeid ühelt etenduselt. – Sirp ja Vasar, 12. II 1965, lk 6. [Näidendist ‘Minu silmad ja sinu silmad’.]
V. Sirm, Analüüsiti esiknäidendit. – Edasi, 21. III 1965, lk 3. [‘Minu silmad ja sinu silmad’.]
Mati Unt, Paha ta igatahes ei tee… – Edasi, 21. III 1965, lk 3. [‘Minu silmad ja sinu silmad’.]
Silvia Nagelmaa, Atika tuul järvemaastike kohal. – Edasi, 18. VIII 1968, lk 3. [Raamatust ‘Järvemaastikud’.]
Linda Ruud, Mõõn ja mõõt. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 1968, lk 634–635. [‘Järvemaastikud’.]
Henn-Kaarel Hellat. Mensura Zoili. – Looming, nr 8, 1971, lk 1267–1269. [Raamatust ‘Klaasmaastikud’.]
Leili Iher, Klaas ja luule. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 1971, lk 496–498. [‘Klaasmaastikud’.]
Asta Põldmäe, Punane lõvi Ain Kaalepi laboratooriumis. – Looming, nr 2, 1972, lk 341–343. [Raamatust ‘Paani surm ja teisi luuletusi’.]
Nigol Andresen, Klassika lummuses. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1977, lk 243–244. [‘Paani surm ja teisi luuletusi’.]
Hando Runnel, Luuletõlkeid Ain Kaalepi moodi. – Looming, nr 9, 1977, lk 1573–1576. [Raamatust ‘Peegelmaastikud. Luuletõlkeid’.]
Jaak Põldmäe, Tõlkijaantoloogia ja tõlkemeetod. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 1977, lk 563–568. [‘Peegelmaastikud’.]
Aivo Lõhmus, Dialoog ‘Mäe vere’ asjus. – Edasi, 28. IV 1979. [Näidendist ‘Totomauna ehk Mäe veri’.]
Rein Veidemann, Ain Kaalepi viiemõõtmeline maailm. – Looming, nr 11, 1984, lk 1567–1570. [Raamatust ‘Maavallast ja maailmakirjandusest’.]
Mait Meerits, Ain Kaalepi vaistud. – Sirp ja Vasar, 14. XII 1984, lk 4. [‘Maavallast ja maailmakirjandusest’.]
Rein Raud, Lääne ja Ida piiril. – Vikerkaar, nr 3, 1986, lk 76–77. [‘Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi’.]
Linnar Priimägi, Arvustus luulekogule ‘Kuldne Aphrodite’. – Edasi, 7. VI 1986, lk 4.
Sirje Olesk, Rohkem Ain Kaalepist kui ‘Kuldsest Aphroditest’. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 1986, lk 559–561. [‘Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi’.]
Janika Kronberg, Kingitus, mis kinnitab ja jaatab püsivaid kultuuriväärtusi. – Postimees, 26. II 1998, lk 16. [Raamatust ‘Kolm Lydiat’.]
Ülo Tonts, Hõlmamatu Ain Kaalep maailma hõlmamas. – Sõnumileht, 17. III 1998, lk 13. [‘Kolm Lydiat’.]
Mati Unt, Kaalep on kultuur ise. – Eesti Ekspress, 27. III 1998, lk B4. [‘Kolm Lydiat’.]
Ülo Tonts, Kaalep on Kaalep. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 1998, lk 641–642. [‘Kolm Lydiat’.]
Vaapo Vaher, Donkihotilik Kaalep. – Surmakuul & seemnepurse. Tallinn: Eesti–Kambodža Sõprusühing & Juku-Kalle Raid, 2002, 528 lk, lk 189–193. [‘Kolm Lydiat’.]
Janika Kronberg, Kuuleka lugejana klassiku aias. – Looming, nr 5, 2008, lk 783–785. [Raamatust ‘Jumalatosin’.]
Rein Veidemann, Maakuulaja, teejuht, vaimuteener – ainus Ain Kaalep. – Postimees 18. X 2008, lk. 11. [Raamatust ‘Muusad ja maastikud: luuletusi aastaist 1945–2008’.]
Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman, Ain Kaalepi luulekool. – Vikerkaar, nr 12, 2008, lk. 116–119. [‘Muusad ja maastikud: luuletusi aastaist 1945–2008’.]
Mari Klein, Ain Kaalep viib lugeja värskendavale kultuuriretkele minevikku. – Õpetajate Leht, 14. VI 2013, lk. 11. [Raamatust ‘Kodu kõikjal kaasas’.]
Rein Veidemann, Elu- ja kultuurirännakutel koos Ain Kaalepiga. – Postimees, 15. VI 2013, lk 8. [‘Kodu kõikjal kaasas’.]
Tiit Pruuli, Vana mehe armastus. – Vikerkaar, nr 10/11, 2013, lk 178–182. [‘Kodu kõikjal kaasas’.]
Brita Melts, Vaimuaristokraadi maastikulembus. – Looming, nr 12, 2013, lk 1711–1713. [‘Kodu kõikjal kaasas’.]

Intervjuud
Margot Visnap, ‘Just seetõttu, et ei tunta küllaldaselt kogu maailmakultuuri pärandit, ongi meie teatri võimalused ahtamad kui nad olla võiksid’, ütleb Ain Kaalep. – Teater. Muusika. Kino, nr 6, 1983, lk 26–31.
Ene Paaver, Ateenas, Weimaris, Elvas. – Edasi, 7. VI 1986, lk 4.
Mart Soidro, ‘Akadeemia’ oli, on ja ehk ka jääb. – Postimees, 10. I 1991, lk 5.
Priidu Beier, ‘Akadeemiat’ loevad haritlased. – Postimees, 4. VI 1993, lk 6.
Ivi Drikkit, Ain Kaalep ei taha noorust tagasi. – Postimees: Extra, 2. X 1993.
Ivi Drikkit, Ain Kaalep: aeg-ajalt oleks tarvis luua uusi eesti sõnu. –Postimees: Extra, 6. XI 1993, lk 5.
Pille Runnel, ‘Akadeemia’ seisab eesti teaduse terviklikkuse eest. – Eesti Päevaleht, 29. IV 1999, lk 11. [Intervjuu ajakirja Akadeemia peatoimetaja Ain Kaalepiga.]
Margus Kasterpalu, Väärika riigi väärikas ajakiri. – Postimees, 30. IV 1999, lk 14. [Intervjuu ajakirja Akadeemia peatoimetajaga ajakirja taasilmumise 10. aastapäeva puhul.]
Rein Veidemann, Kaalep: võibolla on kõige olulisem ees. Silmapaistev tõlkija, luuletaja ja esseist Ain Kaalep saab riigi kultuuripreemia. – Postimees, 20. II 2002, lk 12–13.
Anari Koppel, Ain Kaalep ja suured luuletajad. – Eesti Päevaleht, 2. V 2005.
Kaarel Tarand, Ain Kaalep: minevikupilt on liiga roosaks muutunud. – Eesti Päevaleht, 14. V 2005, lk 3.
Rein Veidemann, Eesti kultuuriline allakäik vihastab vägagi humanisti. – Postimees, 29. V 2006, lk 14.
Daniele Monticelli, Maailmakultuuri sõnumitooja Ain Kaalep. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 2006, lk 491–495.
Raimu Hanson, Rahvusmõtte auhinna pälvis Ain Kaalep. – Tartu Postimees, 2. XII 2008, lk 2.
Mari Paenurm, Ain Kaalepiga Euroopa taustal. – Eesti Kirik, 13. V 2009, lk 5.
Arne Merilai, Ain Kaalepi keeletegu: Arne Merilai usutlus emakeele suurmeistriga. – Sirp, 19. II 2010, lk. 4. [Intervjuu Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Ain Kaalepiga.]
Jüri Aarma, Ain Kaalep: Vimm minu karakterisse ei kuulu. – Maaleht, 13. I 2011, lk. 20–21.