Arne Merilai

Arne Merilai (s. 27. IV 1961) on eesti kirjanduse professor, esseist, luuletaja ja romaanikirjanik.

Merilai on sündinud Kohtla-Järvel. Ta käis Kehra keskkoolis ja õppis aastatel 1979-1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Merilai omandas filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga “Eesti ballaad 1900–1940” 1990. aastal. Aastatel 1984–1985 töötas ta Tartu II keskkoolis (hilisem Miina Härma Gümnaasium) eesti keele ja kirjanduse õpetajana, aastatel 1988–1992 Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis nooremteadurina. Aastatel 1986–1991 ja alates 1995. aastast on ta töötanud erinevatel ametikohtadel Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetoolis, saades 2011. aastal eesti kirjanduse professoriks. Aastatel 2016–2024 oli Merilai kultuuriteaduste instituudi kirjanduse ja teatriteaduse osakonna juhataja. Aastatel 2001–2002 oli ta J. W. Fulbrighti stipendiumiga külalisuurija California Berkeley ülikooli filosoofiaosakonnas. Ta on töötanud ka külalisõppejõuna Viini, Göttingeni, Turu ja Firenze ülikoolides. Ta on erakonna Parempoolsed asutajaliige aastast 2022.

Merilai peamiseks uurimisvaldkonnaks on rahvuskirjandus maailmakirjanduse kontekstis; seda uurides toetub Merilai võrdlevale poeetikale ja kirjanduse ühendväljateooriale. Ta on välja töötanud uuendusliku lähenemise pragmapoeetika, mis on poeetilise keelekasutuse filosoofia. Arne Merilai inglisekeelne artiklikogumik Estonian Pragmapoetics, from Poetry and Fiction to Philsophy and Genetics (Cambridge Scholars Publishing, 2023, pehme köide 2024) toob välja tema laia teoreetilise haarde. Raamat väidab, et kirjanduse uurimine on samavõrra filosoofia kui ka keeleteaduse haru ning poeetilist eneseleviitavat funktsiooni võib pidada elu ja intentsionaalsuse sügavalt olemuslikuks tunnuseks. Strukturalistliku mõtlejana tõmbab autorit graafiliselt esitatud definitsioonide poole. Monograafia sisaldab kolme osa: “Üldine poeetika”, “Pragmapoeetika” ning “Eesti ja võrdlev poeetika”. Rohkem kui 400 publikatsiooniga kuulub Arne Merilai Eesti viljakamate teadlaste hulka. Sarjas “Eesti mõttelugu” ilmunud mahukas kogumik “Eesti poeetika” (2025) koondab Merilai kõige paremaid artikleid.

Alates 2001. aastast Eesti Kirjanike Liitu kuuluv Arne Merilai on avaldanud kaks keeleliselt ja vormiliselt mänglevat luuletuskogu “Merlini aare” (1998) ja “Tolmutort” (2001), näidendi “Pala neljale jalale” (2006) ning kaks romaani “Türann Oidipus” (2009) ja “Puuinimesed. Muinasjutt” (2024). “Türann Oidipuses” leitakse kuningas Oidipuse muumia, kes on mõnevõrra elus ja suhtlemisvõimeline, kuna on arenenud sümbiootiliseks organismiks seentega. Romaanis kirjeldatakse 1938. aastal Itaalias Bertinoro lossis toimunud salajast sümpoosionit, mille korraldasid Mussolini, mustsärklased ja paavst, vananeva Freudi, Trotski ja noore Simone de Beauvoir’i osavõtul. Romaan on rikas vihjete poolest ning mängib keele ja mitmete kaasaegsete humanitaarteaduste teooriatega nagu psühhoanalüüs, marksism, feminism jm. “Puuinimesed” kujutab inimeste, puude, mükoriisa, võimalike jumalate ja tulnukate vahelisi füüsilisi ja vaimseid suhteid kahe peategelase pilgu läbi. Mõlemad kannavad nime Arne Merilai. Neist esimene on kirjandusprofessor, kes rajab hoole ja armastusega dendroparki, teine temast põlvnenud naisgeneetik kauges tulevikus. Omaelulooline jutustus muutub süžee arenedes osalt ulmeliseks. Ka see romaan on mitmehäälselt rikas kujundite, humoorika keele, kultuuriliste viidete ja tekstivormide poolest; sügavateks teemadeks on armastus looduse ja inimkonna vastu.

Arne Merilai on pälvinud Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia artikli valdkonnas järelsõna eest antoloogiale “Eesti ballaad” (2003) ja Viivi Luike käsitleva artikli eest ajakirjas Looming (2018). Romaani “Puuinimesed” eest võitis Merilai kirjanduse sihtkapitali aastapreemia proosa valdkonnas (2024).

A. M., S. V.

Raamatud eesti keeles

Luuletused
Merlini aare: luulemärss 1994-1998. Tartu: Ilmamaa, 1998, 111 lk.
Tolmutort. Tallinn: Tuum, 2001, 87 lk.

Romaanid
Puuinimesed. Tallinn: EKSA, 2024, 351 lk.
Türann Oidipus. Tallinn: Verb, 2009, 421 lk.

Kirjanduslikud uurimused
Eesti ballaad 1900-1940. Tartu: Tartu Ülikool, 1991, 141 lk.
Õnne Kepp, Arne Merilai, Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Luule. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1994, 255 lk.
Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus, Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikool, 2003, 208 lk. [Järgnevad trükid: 2007, 2011.]
Pragmapoeetika: kahe konteksti teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, 238 lk.
Vokimeister: kriitilisi konstruktsioone 1990-2011. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 615 lk.
Õnne tähendus: kriitilisi emotsioone 1990-2010. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 349 lk.
Tõstan titsi taade: tõlgendavaid kehtestusi 2012–2022. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022, 423 lk.
Eesti poeetika. Tartu, Ilmamaa, 2025. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]