Voldemar Õun (pseudonüüm Mardikas, 7. I 1893/26. XII 1892 – 4. I 1986) oli prosaist.
Õun sündis ja õppis Tallinnas ning lõpetas 1937 Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Töötas mitmesugustes õigusliku taustaga ametites, olles muuhulgas ka Eesti Vabariigi õiguskantsleri sekretär. Lahkus 1944 Rootsi, töötas vabrikutes, suri Göteborgis, maetud sealsele Kvibergi kalmistule.
Kirjandusse tuli Voldemar Õun Mardika varjunime kasutades Looduse romaanivõistlusega: kolmanda auhinna pälvis romaan “Tint” (1938) ja esimese auhinna “Konarlik tee” (1939). Romaanid avavad ametnike ja advokaatide maailma ühes mitmesuguste eetiliste küsimustega. Keskne tegelane mõlemas romaanis on algul juuratudeng, hilisem advokaat Alfred Niilep, kelle elu- ja teenistuskäiku jälgitakse. Niinep on ka romaani “Uus evangeelium” (I-II, 1953) keskne tegelane, taustaks pöördelised aastad 1940 ja 1941. Õigusteadlase pilk avab kohati lõikava satiiriga nõukoguliku ühiskonna olemuse. Illusioonideta avaneb uue korra vägivaldsus ja inimvaenulikkus.
Nõukoguliku korra absurdsust ja nn väikese inimese suure masinavärgi hammasrataste vahele jäämist käsitleb ka romaan “Viis paari susse” (1952), mille tegevus toimub 1930. aastate Leningradis, kus spekulantide vastase võitluse käigus tembeldatakse ohtlikuks elemendiks ja mõistetakse mitmeks aastaks vangi vanaeit, kes on turul müünud viis paari susse.
Õunale on iseloomulik realistlik asisus ning hea süžeearendus, tegelaste psühholoogial ei ole nii suur osakaal.
A. K.
Romaanid
Mardikas, Tint. Tartu, Tallinn, 1938, 340 lk. [2 trükk: 2015.]
Mardikas, Konarlik tee. Tartu, Tallinn: Loodus, 1939, 373 lk. [2 trükk: 2016.]
Viis paari susse: üks Nõukogude lugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 287 lk.
Uus evangeelium. 1. kd. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 334 lk. [Järgmised trükid: 2009, 2019.]
Uus evangeelium. 2. kd. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 310 lk. [Järgmised trükid: 2009, 2019.]