Sekkumise kavandamine

Hindamise etapi lõpuks on jõutud kokkuvõtliku arusaamani sellest, millised oskused-teadmised on konkreetsel lapsel eakohaselt arenenud ning millistes esineb mahajäämus. Õpetamise seisukohast on saavutatud oluline teadmine – välja on selgitatud lapse nõrgad küljed, mille arendamisega tulebki edaspidi tegeleda. Samuti on tuvastatud tugevamad küljed, millele saab edaspidise õpetamise käigus toetuda.

Nüüd – sekkumise kavandamise etapis – töötakse välja võimalused, kuidas neid mahajäänud oskusi-teadmisi lapsele õpetada arvestades olemasolevaid võimalusi. Selle etapi võib omakorda kolmeks alaetapiks jagada:

1) Lasteasutuse pedagoogid ja tugispetsialistid kaaluvad erinevaid võimalusi, kuidas konkreetse lapse vajadused saaksid rahuldatud olemasolevate võimaluste raames. See sõltub paljudest asjaoludest – esmajoones lapse probleemi olemusest ja oskuste-teadmiste hetketasemest, aga ka seadustest, kohalike omavalitsuste võimalustest, lapsevanemate võimalustest jne. Mõelda tuleks järgmistele aspektidele: 

• milliste oskuste-teadmiste arendamisele keskenduda? Spetsialistid peaksid jõudma ühisele arusaamisele, milliseid oskusi-teadmisi tuleks esmajoones arendada. Et ei tekiks olukorda, kus iga spetsialist tahab arendada erinevaid oskusi ja et last ei tiritaks erinevates suundades.
• kes arendamises osalevad? Millised spetsialistid konkreetsest asutusest saaksid lapse arendamises osaleda.
• kuidas arendada? Mida täpsemalt saaks teha ja milliseid vahendeid selleks saaks kasutada. 
• millise perioodi peale seatakse eesmärgid? Arenduseesmärgid võib seada mistahes perioodile sõltuvalt lapse probleemist ja tema toetamise võimalustest. Siiski, kui lapse erivajadused on alles äsja määratletud, siis on mõistlik seada sihid lühemaks perioodiks, et jälgida, kas valitud meetodid sobivad eesmarkide täitmiseks või tuleks tegevuskava muuta.
• millised oleksid võimalikud alternatiivid? Mõistlik on plaanide tegemisel olla paindlik ja kaaluda erinevaid tegutsemisvõimalusi, mitte piirduda vaid ühe võimalusega. 

Neile küsimustele otsivad vastuseid eelkõige selle haridusasutuse spetsialistid, kus laps käib. 

2) Lapsevanemate nõustamine. Kui asutuse spetsialistid on tegevuskava(d) välja töötanud, siis informeeritakse ka lapsevanemaid sellest, milles nähakse lapse probleemi ja millised oleksid võimalused lapse erivajadustega tema arendamisel arvestada. Ei tohi unustada, et lapsevanemad on selles protsessis partnerid ning ka nende arvamus on oluline, sest põhiline vastutus oma lapse arendamise ja käekäigu eest lasub just neil.  Seega nõustamise käigus jagatakse vastastikku nägemust lapse probleemist ja selle leevendamise või ületamise võimalustest.

3) Sekkumise otsus. Koos lapsevanematega võetakse vastu otsus, kuidas lapse edasine arendamine kulgeb ja kes millist rolli selles täidab. Siin on väga oluline see, millised reaalsed võimalused lapse toetamiseks selles konkreetses haridusasutuses või laiemalt, omavalitsuses, on.  Pedagoogide pärusmaa on kavandada pedagoogilist sekkumist, kuid samas on vajalik teha koostööd ka teiste erialade spetsialistidega.