Ülevaade erivajaduste identifitseerimise olemusest ja ajaloost

Miks on vaja erivajadusi identifitseerida?

Pedagoogide põhitegevuseks on toetada õppijate arengut luues selleks sobiva keskkonna ning kavandades ja viies läbi erinevaid arendavaid tegevusi. Haridussüsteemis on pedagoogidel võtmeroll, kuid nende tegevus on piiritletud ja määratletud seadustega. Eesti Vabariigis on mitmeid olulisi seadusi, mis määratlevad õpetajate kohustused ja piiritlevad nende õigused.

Kui Sa veel ei tea, siis alljärgnevast tekstist leiad need olulised seadused, mis sätestavad vajaduse arenguerisusi märgata, hinnata ja vastavalt sellele planeerida arendus- ja õpetustegevusi.

Teatud seadused sätestavad üldiselt õiguse haridusele. Olulisemad neist:

  • Eesti Vabariigi põhiseadus
    •  § 37: Igaühel on õigus haridusele.
  • Eesti Vabariigi lastekaitse seadus
    • § 39: Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.
  • ÜRO Lapse õiguste konventsioon (Eesti ühines sept.1991)
    • Art. 6.2: Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt.
    • Art. 28.1: Osalisriigid tunnustavad lapse õigust haridusele.
    • Art. 29.1: Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele.

Eeltoodud sätete põhisõnum on see, et kõigil on õigus haridusele, mis võimaldab arendada välja igakülgselt õppija potentsiaali. Kuna aga õppijad ei ole kõik ühesugused, neil on erinevad eeldused ning arengukeskkond, siis peab antav haridus kohanduma erinevate õppijate võimalike iseärasustega.

Haridusasutuste seadused sätestavad täpsemalt vajaduse arvestada iga õppija iseärasusi:

  • Koolieelse lasteasutuse seadus
    • § 3: lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades (….) soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut
  • Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
    • § 3(1): üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
    • § 6(1): kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende (….) hariduslikust erivajadusest.
    • § 37(1): õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. 

Vajadus arengu jälgimiseks ja hindamiseks on sätestatud ka riiklikes õppekavades:

  • Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava
    • §24 sätestab lapse arengu hindamise põhimõtted –> hinnatakse kõigi laste arengut.
  • Põhikooli riiklik õppekava
    • §16(1): Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele.

Nagu eelnevast nähtub, on riiklikes õppekavades täpsustatud, et laste arengut jälgitakse ja hinnatakse. Samas ei ole määratletud, kes, mida, kuidas, kuna ja millisete vahendite abil seda teeb. Need hindamise üksikasjad täpsustatakse konkreetse laste/haridusasutuse õppekavas.

                          

Seadused sätestavad seega, et igal lapsel on õigus saada võimetekohast õpetust ja haridusasutustel on kohustus tagada iga lapse võimetekohane õpetamine.  Siia on sisse kirjutatud laste arengu jälgimise ja hindamise vajadus, mis arenguerisustega laste puhul tähendab ühtlasi nende erivajaduste kindlaks tegemist ehk erivajaduste identifitseerimist.