EUKO rahvusvahelise võrgustiku teadlased: Lastele ühismeedia kasutamise keelamine piirab nende õigusi
Veebruaris tegid EUKO rahvusvahelise võrgustiku teadlased ühisavalduse laste ühismeedia kasutamise piiramise mõjude kohta. Eestist osales avalduse koostamisel EUKO Eesti koordinaator professor Veronika Kalmus. Avaldame pöördumise lühikokkuvõtte. Täisteksti saab lugeda siit.
Viimasel ajal on rahvusvaheliselt (sh Eestis) sagenenud arutelud nutiseadmete keelustamise üle koolides laste heaolu ja turvalisuse tagamise nimel.
Uuringud näitavad aga, et sellised absoluutsed keelud võivad põhjustada rohkem kahju kui kasu. Digimaailm on olnud osa laste elust juba aastakümneid, pakkudes neile õppimis-, suhtlemis- ja eneseväljendusvõimalusi. Kuigi veebis eksisteerivad riskid, ei taga keelud suuremat turvalisust — vastupidi, need võivad suunata lapsi reguleerimata ja veelgi ohtlikumatesse keskkondadesse.
Lapsed on erinevas vanuses ja vajavad erinevaid lahendusi, mitte universaalseid piiranguid. Keelustamise asemel tuleks keskenduda tasakaalustatud ja tõhusatele kaitsemeetmetele, mis arvestavad laste õigusi ja huve. Laste endi kaasamine otsustesse, mis puudutavad nende nutiseadmete kasutust, on sätestatud ka ÜRO laste õiguste konventsiooni artikliga 12, mis rõhutab laste õigust olla neile olulistes küsimustes ära kuulatud.
Selle asemel, et panna vastutus laste turvalisuse eest nende perede õlule, peaksid seadusandjad ja tehnoloogiaettevõtted looma ja rakendama kõrgeid ohutusstandardeid. Sellise lahenduse suunas on käesolevalt liikumas Austraalia, kus on valitsuse poolt välja töötatud programm Safety by Design. Lisaks peaksid valitsused investeerima digitaalse kirjaoskuse edendamisse nii laste, lapsevanemate kui ka õpetajate seas.
Poliitikakujundajad peaksid tuginema teaduspõhistele lahendustele, mitte lihtsustatud müütidele või poliitilistele manipulatsioonidele. Uuringud ei kinnita üheselt, et ühismeedia põhjustab vaimse tervise häireid, kuid sellel võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju sõltuvalt lapse individuaalsetest iseloomuomadustest. Seega on vaja hästi sihitud ja teaduslikult tõestatud sekkumisi, mitte lauskeelde.
Turvalisem digimaailm on võimalik ilma laste õigusi piiramata. Keelamise asemel tuleks arendada regulatsioone ja edendada digipädevusi viisidel, mis põhinevad tõenditel ja kaasavad lapsi. Just nii saab luua keskkonna, kus lapsed saavad turvaliselt ja vastutustundlikult digimaailmas osaleda.
