SOOVITUSI MOTIVEERITUD ÕPPIMISEKS

 Enda arengusse uskumine

Kui usud, et pingutamine aitab Sul paremaks muutuda, siis tõenäoliselt pingutad Sa enam, võrreldes sellega, kui usud, et edu sõltub vaid Sinu intelligentsusest. Peaksid endale teadvustama, mis on veel puudu soovitud teadmistest või tulemustest. Seega on abi, kui mõtled, et Sa ei saa sellega „veel“ või „praegu“ hakkama, aga see ei tähenda, et Sa ei või sellega edaspidi hakkama saada. Sa võid vajada lahenduse või vastuse leidmiseks veidi enam aega, või aega järelemõtlemiseks, selle asemel et kohe proovimisest loobuda. Motivatsiooni toetava ka arengu või (ka väikeste) edusammude märkamine. (Vt lisaks Arenguuskumused, lk 38-39 https://issuu.com/liinapissarev/docs/raamdokument_web_3/36 )

 Pingutamine, aga ka abi küsimine on normaalne ja vajalik

Võid kiiresti alla anda ja ülesande lahendamisest loobuda, kui usud, et ülesande lahendamine peab olema lihtne või edu saavutamine peab tulema kergelt, justki iseenesest. Tegelikult ka nendel inimestel, kes on edu saavutanud või ülesande edukalt lahendanud, ei ole see alati kergelt tulnud – nad võisid enne edu saavutamist palju kordi ebaõnnestuda või pidid ületama tõsiseid raskusi, enne kui nad lõpuks on edu saavutanud. Kõrvaltvaatena näeme me aga üksnes lõpptulemust, aga mitte pingutust, mis selle tulemuseni jõudmiseks on tehtud.

 Tagasiside küsimine ülesande lahendamisele

Kui Sa ei ole õppimisel väga enesekindel, võib see mõjutada Sinu õpimotivatsiooni. Kompetentsuse tunne on seotud optimaalse väljakutsega. Nii näiteks võib olla ülesanne Sulle üksi lahendamiseks liiga keeruline, kuid jõukohane õppejõu suunamisel. Kui võite algul vajada rohkem õppejõu abi, siis oskuste paranemisel saate järjest enam hakkama ka üksi. Nii võib olla ülesannet alustades olla vajalik õppejõu kohalolu sobival hetkel abi küsimiseks, mis aitab muuta ülesande optimaalset pingutust nõudvaks.

Vahel ei ole Sa kindel, kas lahendate ülesannet ikka õigesti või kas said ülesande täitmise juhendist õigesti aru. Sel juhul on oluline paluda õppejõult tagasisidet, kas oled ülesandest või ülesande täitmise juhendist õigesti aru saanud või kui kaugel oled oodatavast tulemusest. Samuti võid täpsustada, mida Sinult ülesande täitmisel oodatakse ning kui palju on Sul võimalik lähtuda ülesande lahendamisel enda soovidest, võimalustest või piirangutest? Vajalik on ka info, mida ülesande täitmisel hinnatakse (nt õigeid vastuseid, soorituste arvu, ülesande lahendamise kiirust, loovust vms)?

 Õppimiseks sobiva keskkonna valimine

Keskendumiseks ning keerulisemateks ülesanneteks, mis eeldavad kõrgema tasandi aju funktsioonide kasutamist (nt loovus või kriitiline mõtlemine) on vajalik vaikne ruum ning võimalus ilma segamata keskenduda.

 Edu uskumine

Eesmärkide saavutamine on tõenäolisem, kui usud ka ise, et õnnestumine on võimalik! Samas on vajalik mõelda ka tõenäolistele eksimisvõimalustele, et ebaõnnestumise korral mitte pettuda. Kui õppijatele on öeldud, et neil võib tekkida tagasilööke või ebaedu, mis on täiesti normaalne, võtab see pingeid maha. Oluline on teada, et tagasilöögid või ebaedu on osa õppimisprotsessist. Oluline on neist õppida, aga mitte loobuda edasi proovimisest ja jääda ebaõnnestumisele pidama.

Lisaks saavad õppijad, kes oskavad enne pingutust nõudva ülesande lahendamisega alustamist tagasilöökidega arvestada, teha plaani, kuidas edasi liikuda.

Näitena inimesest, kes on oma karjääris pidevalt meisterlikkuse poole liikunud ning kogenud seejuures nii edu kui ebaedu, aga uskunud enda arengusse, võib tuua telekokk Jamie Oliver´i. Jamie alustas 1996 a tööd abikokana, millele järgnes pakkumine isikliku telesaate tegemiseks ja seejärel enda restorani ning hiljem restoranide keti loomine (102 restorani kogu maailmas). Lisaks kirjutas Jamie 19 kokaraamatut, mida on müüdud 43 miljonit, ta jõudis 44-aastasena välja töötada oma isikliku brändi, milles on 1500 toodet. Jamie Oliver usub, et: „Igaüks võib muutuda – 20ndates aastates ei uskunud minusse keegi, 30. eluaastast hakkasid kõik minusse uskuma.“

Soovitusi iseseisvaks õppimiseks ja eksamiteks õppimiseks

Harry Fletcher-Wood on välja pakkunud kolm võimalust õpimotivatsiooni tõstmiseks, eriti iseseisva õppimise korral või arvestusteks ja eksamiteks õppimisel.

 1. Positiivsete harjumuste kujundamine

Väga kasulik on iseseisval õppimisel kujundada positiivseid ja regulaarseid harjumusi. Need harjumused peavad olema lihtsad, järjekindlad ja andma selge vihje, mis on seotud õppimise koha ja ajaga. Inimesed kujundavad tõenäolisemalt harjumusi, kui nad seovad neid juba olemasolevate harjumustega. Näiteks kui õppimise ajaks on iga päev hommikusöögi järgne aeg, siis vihje tööga alustamiseks on hommikusöögi lõpetamine.

 2. Efektiivsete õppimise harjumuste kujundamine

Efektiivsete harjumuste rakendamiseks on mõned põhiprintsiibiks – näiteks on enamik inimesi kõige värskemad ja produktiivsemad päeva alguses – mis on kõige kasulikum individuaalsele õppijale õppimisharjumuste kujundamiseks, mis toimiks nende jaoks. Seejärel on vajalik planeerimise protsess, kus tuleb arvesse võtta õppijale kõige enam sobivad lahendused ning seejärel kavandada detailne plaan, mida ja millal ning kus teha. Seejuures on oluline hoida asjad võimalikult lihtsad ja meeles pidada regulaarsete pauside tegemise vajadust.

 3. Kuulumise tunde loomine ja võimendamine

Inimesed vajavad tunnet, et nad kuuluvad kogukonda, sõpruskonda, ning õppijate jaoks kõige olulisem faktor on sotsiaalse seotuse tunne teiste õppijate ja õppejõuga. Seetõttu on oluline leida aega ka sotsiaalsete suhete loomiseks, õppimiseks ja töötamiseks, kuid neid on vaja hoida eraldi ning ei tohi püüda neid kahte koos teha.