MOTIVATSIOONIGA SEOTUD TEOORIAD

Motivatsiooni peetakse oluliseks ka saavutuste kontekstis, mida kirjeldab McCellandi (1961) poolt loodud saavutamise motivatsiooni teooria, mida kirjeldatakse kolme erineva vajaduse: saavutamise, osalemise ja võimu vajaduse kaudu. Vajadused on õpitud ja omandatud aja jooksul ning neid kujundavad inimese elukogemused.

 Enesetõhususe teooria (Bandura, 1977) toob välja, et inimesed, kellel on tugevam enesetõhusus, ei anna kergelt alla, kui neil peaks tulema ette takistusi. Madala enesetõhususega inimesed seevastu annavad alla juba esimese takistuse korral. Nii näiteks on seotud enesetõhusamad üliõpilased ja kõrgem akadeemiline edukus. Paremaid õppetulemusi selgitatakse suurema huviga õppimise vastu.

 Enesemääratlemise teooria (Deci ja Ryan, 1985) alusel võib jagada motivatsiooni sisemiseks ja väliseks motivatsiooniks. Kui sisemise motivatsiooni korral tegutseb inimene enda huvist ja naudingust, siis välise motivatsiooni korral tegutsetakse välisest stiimulist lähtudes. Nii võib mõni aine olla õppija jaoks huvitav ja meeldiv ning selle aine õppimise motivatsioon on seega sisemine. Samas kui eksami või arvestuse tegemise motivatsioon on väline, see tähendab, et õppija ise ei ole selle tegemisest huvitatud, see on tema jaoks väliselt peale sunnitud kohustus, mida ta peab tegema kooli lõpetamiseks.

Õppijad võivad olla motiveeritud erinevatel põhjustel, millel omakorda on kindel tagajärg õppimisele, sooritusele, isiklikule kogemusele ja heaolule (Deci ja Ryan, 2000). Enesemääratlemise teooria kohaselt on akadeemilisel motivatsioonil otsene mõju õpiedukusele: sisemiselt enam motiveeritud õpilased saavad positiivsemaid tulemusi, kui näiteks amotiveeritud ehk mitte motiveeritud õpilased. Sisemine motivatsioon soodustab suuremat loomingulisust ja pühendumust, lihtsustab mõistelist õppimist ning vähendab koolist väljakukkumist (Fortier et al., 1995).

Järgnevalt on toodud sisemist motivatsiooni kirjeldavad aspektid, mis on vastandatud välise motivatsiooni aspektidele.

 Harter ja Connell (1984) tõid välja sisemise motivatsiooni viis aspekti:

• Väljakutsete eelistamine kergetele ülesannetele.
• Ülesande sooritamise ajendiks on iseenda huvi ja uudishimu, mitte õppejõule meelepärane olemine ja heade tulemuste saavutamine.
• Iseseisvalt meisterlikkuse poole püüdlemine, mitte õppejõu abist sõltumine.
• Iseseisev otsustamine, mitte õpetaja otsustele toetumine.
• Sisemistest edu ja ebaedu kriteeriumitest lähtumine, mitte välistest.

 Sisemine motivatsioon sõltub Kusurkar´i jt (2011) hinnangul kolmest psühholoogilisest põhivajadusest, mis on autonoomia, kompetentsus ja seotus. Autonoomia vajadus tähendab, et inimene peab tundma, et ülesande täitmine on tema enda valik. Inimene ei tohi tunda, et ülesande täitmine on talle ükskõik mil viisil peale sunnitud. Kompetentsuse vajadus õppimisel tähendab et inimesel on tunne, et ta saab õppimisega hakkama. Seotuse tunne tähendab kokkukuuluvuse tunnet kaasõpilaste ja õpetajatega.

 Sarnaselt motivatsiooni liigitamiseks sisemiseks ja väliseks, on ka eesmärke jagatud välisteks ja sisemisteks. Välisteks eesmärkideks on nt raha ja maine, sisemisteks eesmärkideks aga kogukond, eneseareng, tervis, mis on seotud inimese kolme baasvajadusega: seotus, kompetentsus ja autonoomia. Välised eesmärgid toetavad välist motivatsiooni, samas kui sisemised eesmärgid toetavad sisemist motivatsiooni.

Sellest, kuidas motivatsioon seotud kontrolliva või autonoomse käitumisega, saad teada järgmisest alapeatükist.