MOTIVATSIOON
MOTIVATSIOON
Motiveerivaid faktoreid võib liigitada kolmeks:
1) aktiivsuse allikad ehk miks inimene tegutsema hakkab, nendeks on näiteks vajadus, tung;
2) aktiivsuse suund ehk miks valitakse just need konkreetsed tegevused, näiteks motiiv ja eesmärk;
3) subjektiivsed elamused ehk emotsioonid.
Vajaduse korral kogeme, et midagi olulist (nt toit või lähedus) on meie olemasoluks ja arenguks puudu. Tung on meie jaoks tähtsaks muutunud vajadus, mis sunnib meid tegutsema, lahendust otsima. Kui vajadus muutub konkreetseks, on tegemist motiiviga. Teadvustatud ja määratletud motiivi nimetatakse omakorda eesmärgiks. Motivatsiooniga on seotud ka inimesest endast lähtuvad, subjektiivsed elamused ehk emotsioonid. Motivatsiooni võib jagada ka bioloogiliseks, vaimseks või objektidega seotud nähtuseks. Bioloogilise motivatsiooniga on seotud inimese tungid ja instinktid, samas kui vaimse motivatsiooniga on seotud soovid, tunded, püüdlused ja ihad. Objektidega seotud motivatsiooniga seostatakse sihte, huvi, motiive ja väärtuseid.
Motivatsiooni on palju uuritud, üheks uurimissuunaks on motivatsiooni jagunemine indiviidist endast tulenevaks ehk sisemiseks motivatsiooniks ja väljastpoolt tulenevaks ehk väliseks motivatsiooniks ning amotivatsiooniks ehk motivatsiooni puudumiseks. Sisemiselt motiveeritud inimene tunneb tegevuse vastu siirast huvi ja teeb seda enda vabast tahtest, eesmärgiks on tegevus ise (nt õppimine, väljakutsete ületamine, uudsus). Samas kui väliselt motiveeritud inimene teeb seda mingi kasu saamiseks või teiste survel. Õpimotivatsiooni puhul on välja toodud, et sisemine motivatsioon on seotud sügava õppimisega, paremate tulemustega ning heaoluga võrreldes välise motivatsiooniga (Ryan ja Deci, 2000). Nii et õppimisel annab eelise sisemine motivatsioon. Sisemine või väline motivatsioon ei ole muutumatu või indiviidi isiksuse tunnus. Ülesandega seotud väline motivatsioon võib muutuda sisemiseks motivatsiooniks ja ka vastupidi. Nii näiteks kirjeldasid tudengid, et alustasid ülesande täitmist, kuna see oli kohustuslik, kuid materjaliga tutvumisel tekkis neil tõeline huvi teema vastu ning nad otsisid lisaks kohustuslikele materjalidele juurde ka lisamaterjale, näiteid, tõid välja seoseid enda kogemustega jne.
Meisterlikkuse motivatsioon rõhutab indiviidide eesmärkide ja püüdlusega toime tulla keskkonna poolt esitatud väljakutsetega. Üheks meisterlikkuse motivatsiooni selgitavaks teooria loojaks on Harter.
Vasak pool mudelist kirjeldab positiivset kogemust. Joonise kõige ülemises osas on meisterlikkuse motivatsioon, mis võib olla tõukeks püüdlusele meisterlikkuse poole. Harter soovitab eristada motiive valdkonna järgi, näiteks kooliga seotud tulemused (kognitiivne), suhted kaaslastega (sotsiaalne) ja sportlikke tulemusi (füüsiline. Enamik käitumisest hõlmab tõenäoliselt optimaalselt väljakutsuvad ulesanded, mis ei ole ei liiga lihtsad, ega ka liiga keerulised, mis peaks viima ka maksimaalse rahuloluni. Edu peaks pakkuma sisemist rahulolu, ning kontrolli ja kompetentsuse tunnet, mis omakorda tugevdab meisterlikkuse motivatsiooni.
Joonise parem pool toob välja, kui oluline roll on ümbritsevatel inimestel. Harter usub, et meisterlikkuse motivatsiooni arendamiseks ja saavutamiseks on vajalik iseseisva meisterlikkus püüde toetamine õppijat ümbritsevate inimeste poolt. Koos piisava toetusega saavad õppijad järk-järgult omaks võtta enda tasustamise süsteemi ja meisterlikkuse eesmärgid. Enda tasustamise süsteem võimaldab õppijatel ennast meisterlikkuse poole püüeldes ise toetada. Nii jälgimise abil õppides kui ennast toetades omandavad õppijat ennast ümbritsevatelt inimestelt meisterlikkuse eesmärgid.
Koos arenguga muutub õppija iseseisvamaks ja väheneb sõltuvus teistest kui toetajatest ja toetamise eeskujudest.
Mudeli vasak pool kujutab positiivset tulemust, mis võib kujuneda õppija sotsiaalse keskkonna toe ja loomupärase vajaduse koostoimel. Selle vastandiks on joonisel kujutatud mudeli parem pool, kus on kujutatud negatiivset tulemust või mis võib viia välisest motivatsioonist lähtuva õppijani. Need meisterlikkuse püüdlused, mis lõppevad läbikukkumisega ning mis leiavad aset keskkonnas, mis ei toeta või tasusta meisterlikkust võib anda tulemuseks madala tajutud kompetentsusega õppija. Selline õppija tajub, et õppimise tulemused on väliselt kontrollitud ning on seetõttu hindamise situatsioonides ärevad. Meisterlikkuse motivatsioon väheneb, kuna õppija sõltub teistest endale eesmärkide püstitamisel ja enda pingutuse toetamisel.
Tajutud kompetentsus ehk kompetentsuse tunne ei ole olemuselt üldine, vaid valdkonnaspetsiifilise ning on Harter´i mudelis kriitilise tähtsusega. Harter´i mudel on välja töötatud just õppimise kontekstis sisemisele ja välisele motivatsioonile orienteerumise hindamiseks, nagu huvi, väljakutsete vastuvõtmine ja meisterlikkuse.
Sisemine motivatsioon sisaldab viit aspekti:
· Väljakutsete eelistamine kergetele ülesannetele.
· Ülesande sooritamise ajendiks on iseenda huvi ja uudishimu, mitte õppejõule meelepärane olemine ja heade tulemuste saavutamine.
· Iseseisvalt meisterlikkuse poole püüdlemine, mitte õppejõu abist sõltumine.
· Iseseisev otsustamine, mitte õpetaja otsustele toetumine.
· Sisemistest, mitte välistest edu ja ebaedu kriteeriumitest lähtumine.
