MEISTERLIKKUSE MOTIVATSIOON

Vanakreeka filosoof Sokrates ütles: „Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust“.

Järgmisena peatumegi õppimisel ja täiuslikul tulemusel ehk meisterlikkusel ning uurime, millist rolli mängivad meisterlikkuseni jõudmisel kompetentsuse tunne, pingutamine, ebaõnnestumine ning välise keskkonna tegurid.

Motivatsiooni ning uskumuste ja emotsioonidega seotud tegureid, aga ka õppija tunnete juhtimisega seotud tegureid nähakse ka ettevõtluspädevuse fundamentaalse aluspädevusena.  Õpilased, kelle autonoomne motivatsioon on toetatud, kellel on toetatud arenguuskumused ning kelle puhul rõhutab ümbritsev keskkond meisterlikkusele suunatust, on õppijana pigem keerukamaid ja väljakutsuvamaid ülesandeid valivad (mitte neist tagasi kohkuvad), ise end vajadusel keeruka/tüütu ülesande juures hoidvad ja iseenda arengusse panustavad õppijad.

 Meisterlikkuse motivatsioon rõhutab indiviidide eesmärkide ja püüdlusega toime tulla keskkonna poolt esitatud väljakutsetega. Üheks meisterlikkuse motivatsiooni selgitava teooria loojaks on Harter. 

Vasak pool mudelist kirjeldab positiivset kogemust. Joonise kõige ülemises osas on meisterlikkuse motivatsioon, mis võib olla tõukeks püüdlusele meisterlikkuse poole. Harter soovitab eristada motiive valdkonna järgi, näiteks kooliga seotud tulemused (kognitiivne), suhted kaaslastega (sotsiaalne) ja sportlikke tulemusi (füüsiline). Enamik käitumisest hõlmab tõenäoliselt optimaalselt väljakutsuvad ulesanded, mis ei ole ei liiga lihtsad, ega ka liiga keerulised, mis peaks viima ka maksimaalse rahuloluni. Edu peaks pakkuma sisemist rahulolu, ning kontrolli ja kompetentsuse tunnet, mis omakorda tugevdab meisterlikkuse motivatsiooni.

Joonise parem pool toob välja, kui oluline roll on ümbritsevatel inimestel. Harter usub, et meisterlikkuse motivatsiooni arendamiseks ja saavutamiseks on vajalik iseseisva meisterlikkus püüde toetamine õppijat ümbritsevate inimeste poolt. Koos piisava toetusega saavad õppijad järk-järgult omaks võtta enda tasustamise süsteemi ja meisterlikkuse eesmärgid. Enda tasustamise süsteem võimaldab õppijatel ennast meisterlikkuse poole püüeldes ise toetada. Nii jälgimise abil õppides kui ennast toetades omandavad õppijat ennast ümbritsevatelt inimestelt meisterlikkuse eesmärgid.

Koos arenguga muutub õppija iseseisvamaks ja väheneb sõltuvus teistest kui toetajatest ja toetamise eeskujudest.

Mudeli vasak pool kujutab positiivset tulemust, mis võib kujuneda õppija sotsiaalse keskkonna toe ja loomupärase vajaduse koostoimel. Selle vastandiks on joonisel kujutatud mudeli parem pool, kus on kujutatud negatiivset tulemust või mis võib viia välisest motivatsioonist lähtuva õppijani. Need meisterlikkuse püüdlused, mis lõppevad läbikukkumisega ning mis leiavad aset keskkonnas, mis ei toeta või tasusta meisterlikkust võib anda tulemuseks madala tajutud kompetentsusega õppija. Selline õppija tajub, et õppimise tulemused on väliselt kontrollitud ning on seetõttu hindamise situatsioonides ärevad. Meisterlikkuse motivatsioon väheneb, kuna õppija sõltub teistest endale eesmärkide püstitamisel ja enda pingutuse toetamisel.

Tajutud kompetentsus ehk kompetentsuse tunne ei ole olemuselt üldine, vaid valdkonnaspetsiifiline ning on Harter´i mudelis kriitilise tähtsusega. Harter´i mudel on välja töötatud just õppimise kontekstis sisemisele ja välisele motivatsioonile orienteerumise hindamiseks, nagu huvi, väljakutsete vastuvõtmine ja meisterlikkus.