KUIDAS MUUTA ÕPPIMINE TÕHUSAKS?

Hariduspsühholoogid Grete Arro ja Kati Aus (2018) pakkusid välja võtted õppimise tõhusamaks muutmiseks.

 1. Kasuta erinevaid õppimise meetodeid. Üks võimalus selleks, et muuta õppimine tõhusamaks, on õppimisviiside või strateegiate vahetamine. Kasulik on otsida erinevaid viise, kuidas infot mõista, meelde jätta, aga ka teiste teadmistega seostada ning leida just endale tähenduslikud seosed. Meeldejätmise muudab tõhusaks võimalikult paljude meetodite kasutamine õppimisel erinevate sisuliste meenutamisvihjete võimaldamiseks.

 2. Seosta uusi teadmisi juba olemasolevatega. Selleks, et edukalt uusi teadmisi meelde jätta, on need vaja siduda juba olemasolevatega, sest see hõlbustab uute teadmiste meenutamist. Kui uus info jääb ülejäänud teadmiste süsteemiga seostamata, on seda hiljem raske kasutada ja tunda ära olukorrad, kus seda infot võib vaja minna. Just seetõttu peetakse sügavaks infotöötluseks uute teadmiste seostamist varem omandatud infoga, nt teiste teadmiste, valdkondade või kogemustega.

 3. Motivatsioon õppijast või õpetajast. Sügava ja õppija enda huvist lähtuva õppimise korral saab õppija õpitust paremini aru ja on võimeline õpitut ka taasesitama. Kui aga õppimise motivatsioon tuleb väljastpoolt, on õppimine pinnapeale ning õppija soovib tulemuse saavutada võimalikult väikese pingutusega. Väljast tuleva motivatsiooni korral õpitakse vaid seda, mida läheb näiteks eksami läbimiseks või ülesande lahendamiseks vaja, samas kui huvi korral teema vastu otsitakse ise materjale juurde, püütakse õpitust aru saada ning siduda seda konteksti, kogemuste ja varasemate teadmistega.

 4. Pingutamine õppimisel on vajalik. Õppimine on efektiivne siis, kui see nõuab pingutust. Kui õppimine ei nõua pingutamist, võib öelda, et see ei olegi millegi uue õppimine, vaid millegi tegemine, mida me tegelikult juba oskame. Seega on õppimise kontekstis pingutust nõudvad ulesanded või tegevused põnevad väljakutsed, lihtsad ülesanded aga kõigest rutiinne kordamine.

 5. Õppimine eeldab ka omandatu kontrollimist. Kui õppematerjali lugemisel tundub, et see on mul juba meeles, tasub materjal kõrvale panna ning kontrollida, kas suudad loetu ka kirja panna. Samuti on vajalik õppida fakte, selleks et luua teadmistest süsteemi, kuhu on võimalik uusi teadmisi ja fakte juurde lisada ja vajadusel ka olemasolevat süsteemi kohandada.