EBAÕNNESTUMINE JA SAAVUTUSVAJADUS

“Paljud meist ei teosta oma unistusi, sest me laseme end liialt mõjutada oma hirmudest.” Les Brown

---

Kas Sa oled olnud olukorras, kus oled näinud vaeva ülesande lahendamisel ning oled tulemusega ise väga rahul? Peale töö esitamist saad tagasisidet, kus õppejõud toob Sinu töös välja olulised puudujäägid ning palub Sul oma töö ümber teha.

 Ebaõnnestumine on seotud ühe konkreetse motiveeriva faktoriga – saavutusvajadusega.

Saavutusvajaduse korral on motiveerivaks soov saavutada edu ja hirm ebaõnnestumise ees (vt joonist 4) .

Saavutusvajadus sõltub ühelt poolt edu võimalikkusest ja teiselt poolt edule omistatavast väärtusest. Juhul kui edu nähakse väärtuslikuna ning edu saavutamine tundub võimalik, on ka motivatsioon pingutada kõrge. Aga juhul kui edu saavutamine ei ole väärtuslik või leitakse, et edu ei ole võimalik saavutada (oodatakse läbikukkumist), pingutatakse edu nimel ka vähem. Olulised on seejuures nii edu saavutamise soov, kui ka hirm ebaõnnestumise ees. Eesmärgiks võis olla nii edu saavutamine, kui ka ebaedu vältimine. Sõltuvalt saavutusvajadusest on inimeste motivatsioon ja pingutus erinev. Tajutud edu võimalikkus omakorda on seotud kompetentsuse tajumisega. Saavutusvajadus ei ole kaasasündinud, vaid on omandatud või õpitud elu jooksul ning kogetud edu ja läbikukkumiste tulemusena.

Kui ulesanded nõuavad jõukohast pingutust, aga ei käi üle jõu, võimaldab see õppijal optimaalselt osaleda. Kui õppijad lahendavad ülesandeid, mis eeldavad jõukohast pingutust, säilib neil huvi lahendust leida ja neid motiveerib usk, et nad suudavad ülesande edukalt lahendada. Samuti on oluline on, et üliõpilaste õpieesmärgid oleksid autentsed, mitte vaid tulemuste saavutamisele suunatud eesmärke. Autentsed või arengule suunatud õpieesmärgid väljendavad millestki arusaamist, mingi kindla oskuse õppimist või täiendamist, samas kui tulemustele suunatud eesmärgid väljendavad konkreetse hinde või punktide summa saavutamist, vanemate või kellegi teise ootustele vastamist. Tulemustele suunatud eesmärgid tuleks üliõpilastel ümber sõnastada arengule suunatud eesmärkideks.

McClelland, Atkinson, Clark, ja Lowell (1958) rõhutavad, et ka püstitatud eesmärgid peavad olema suunatud arengule. Näiteks võib võita võistluse ka meisterlikkuse standardi saavutamises, aga mitte kaastudengite tulemustest parem olemises. Oluline on, et eesmärgiks oleks olla edukas võrreldes mõne meisterlikkuse standardiga, mitte teiste inimeste ja nende saavutustega. Inimesel võib sel juhul ebaõnnestuda selle eesmärgi täitmine, kuid ta saab edasi püüelda meisterlikkuse standardi kui saavutuseesmärgi suunas.

Vahel võib olla nii, et kuigi me soovime oma elus midagi korda saata, ei julge me ometi seda teha, sest kardame, et varem juhtunud ebaõnnestumised võivad uuesti korduda. Selle asemel, et pidevalt mõelda ebaõnnestumisele, selle hetke juurde pidevalt tagasi tulla, tasuks võtta ebaõnnestumist kasuliku õppetunnina, millest on võimalik targemana ja kogemuse võrra rikkamana edasi liikuda. Ebaõnnestumisest tasub kaasa võtta järeldused tulevikuks, kuid energia tuleks suunata eesmärkidele, mida me saavutada soovime.