AUTONOOMNE MOTIVATSIOON

 Uuemate käsitluste kohaselt jagatakse motivatsioon

1) kontrollitud ehk väliseks ja teiste poolt peale sunnitud ning

2) autonoomseks ehk omaksvõetud sisemiseks või väliseks motivatsiooniks (vt täpsemalt https://issuu.com/liinapissarev/docs/raamdokument_web_3 , lk 40-41).

Õppimise kontekstis on leitud, et autonoomselt motiveeritud õppijate võime oma aega planeerida on parem, vigade töötlemine sisulisem, seotud ülesannetega ning aktiivsus õppetegevuses kõrgem, tegevuste edasilükkamine ning ärevus madalam ning õpistrateegiad sügavamad (Vansteenkiste et al, 2005).

 Orsini, Binnie ja Wilson (2016) koostasid Enesemääratlusteooriast lähtuva ja meditsiiniõpingutel põhinevate uuringute tulemusi analüüsides autonoomset motivatsiooni mõjutavate tegurite ja tulemuste loetelu tudengite kaasamiseks akadeemilistesse õpingutesse. Tegurid ja tulemuste loetelu on toodud joonisel 1. Uuringu läbiviijad liigitasid autonoomset motivatsiooni mõjutavad tegurid personaalseteks ja sotsiaalseteks teguriteks ning tulemused kognitiivseteks, tunnetega seotud ja käitumuslikeks.

Autonoomset motivatsiooni mõjutavad nii isikule omased kui ka isikutevahelised faktorid. Isikule omased faktorid on inimese tunnused, nt sugu, vanus, rahvus ning isiksuse omadused, nt püsivus, enesejuhtimine. Teiselt poolt isikutevahelised mõjud tulenevad sotsiaalsetest faktoritest ehk sotsiaalsetest kogemustest, nt õppimise tingimustest, tagasiside andmisest, õpikliimast, kus teistel inimestel on suur mõju meie motivatsioonile.

 Isikule omastest faktoritest olid olulised:  

a) vanus, mille puhul vanemad tudengid olid autonoomsemad;

b) sugu, mille puhul naised olid ennastjuhtivamad ja autonoomselt motiveeritumad kui mehed, samas kui meestel esines enam kontrollitud motivatsiooni;

c) isiksuse omadused, kus järjekindlus või püsivus, ennastjuhtivus, koostöövalmidus, valmisolek kooli astuda või lõpetada ning õppijate valmisolek tuua ohvreid õppimise nimel olid enam seotud autonoomse motivatsiooniga ning näitasid vastupidiseid tulemusi kontrollitud motivatsiooni või mittemotiveeritusega.

 Õppimise tingimuste ja elustiili puhul:

a) sisemine motivatsioon oli seotud loengutes käimisega ja loengutest arusaamisega, samuti ennustas perega koosoldud aeg (üle 1 tunni päevas)  positiivselt sisemist motivatsiooni. Sisemist motivatsiooni toetasid veel õigeaegne ja konstruktiivne tagasiside ning autonoomset motivatsiooni toetav õppimiskeskkond.

Samuti on püütud leida motivatsiooni seost inimese põhivajadustega ja koostada vajaduste loetelu.