ÕPPIMISE EFEKTIIVSUS

Kas oled mõelnud, miks mõned teemad püsivad kauem meeles, nii et mäletad õpitut ka veel aastaid hiljem? Samal ajal kui võid näiteks eksamiks õpitud materjali unustada juba paari päeva jooksul peale eksamit? Millised on need tegurid, mis õppimise tulemuslikkust mõjutavad?

 Jaan Aru (2017) on õppimise mõjutajatena välja toonud järgmised tegurid:

• keskendumine ühele ülesandele,
• segajate vältimine ja õppimisele keskendumine,
• õppimise ja õppimisaja planeerimine,
• õppimiseks kõige efektiivsema aja leidmine,
• õppimisel pauside tegemine,
• õpitu arutamine ja tagasiside küsimine.

Alles ülikooliõpinguid alustanud tudengid kirjeldasid, mis teeb nende jaoks õppimise raskeks. Kõrgkoolis õppimisel võib juhtuda, et paljud iseseisvad tööd tuleb esitada semestri lõpus, või toimub aines vaid üks-kaks kontrolltööd, või ainult eksam, kuid õppematerjali omandamine või iseseisva töö ajaline planeerimine jääb õppija enda otsustada. Kõige rohkem valmistaski tudengitele õppimisel probleeme õppimise planeerimine ehk ise enda õppimise korraldamine nii, et õppimine ei jääks viimas(t)ele päeva(de)le enne iseseisva töö tähtaja saabumist, kontrolltöö või eksami toimumist või et see ei toimuks juhuslikult, tujust lähtudes (õpin siis, kui selleks tuju tuleb). Kuna mõne iseseisva töö lahendamine võtab palju aega, seda on vaja lahendada koos teiste tudengitega, tuleb õppimist planeerida. Paljud tõid välja, et nad ei kasuta õppimiseks kõige efektiivsemat aega ning seetõttu võtab õppimine palju aega. Samuti segab tudengite keskendumist õppimisele mobiiltelefon, mida nad ei suuda ignoreerida. Õppijad tõid välja, et õppimisel on oluline ka sobiva keskkonna valik, sest mõnele tudengile meeldib õppida ülikoolis, teisele pigem raamatukogus, mõnel kodus, samas kui mõni eelistab õppida hoopis rongis sõites.

 Õppimise efektiivsus ehk tulemuslikkus on seotud teiste tegurite hulgas ka õppimise meetoditega, mida me õppimisel kasutame. Joonisel 3 on õppimise meetodid paigutatud nende tõhususe järgi kolmnurga erinevatele astmele, nii et kõige all on toodud kõige tõhusamad meetodid, kus õppija ise on aktiivne. Kolmnurga tipus seevastu on meetodid, mida kasutades ununeb õpitu kiiremini ning kus õppija ei ole õppimisel aktiivne. Nii näiteks loetakse kõige tõhusamaks õppimise viisiks ise tegutsemist – tegevustes osalemist või päriselu kogemusele sarnase situatsiooni läbimängimist või ka ise teiste õpetamist, aruteludes osalemist või teistele enda teadmiste edasiandmist.

Kui kohandada ülesanded jõukohast pingutust nõudvateks, võimaldab see tudengitele optimaalset kaasatust. Kui õpilased lahendavad ülesandeid, mis eeldavad jõukohast pingutust, säilib neil huvi lahendust leida ja neid motiveerib usk, et nad suudavad ülesande edukalt lahendada. Võid julgustada üliõpilasi seadma endale autentseid õpieesmärke, mitte vaid tulemuste saavutamisele suunatud eesmärke. Autentsed või arengule suunatud õpieesmärgid väljendavad millestki arusaamist, mingi kindla oskuse õppimist või täiendamist, samas kui tulemustele suunatud eesmärgid väljendavad konkreetse hinde või punktide summa saavutamist, vanemate või kellegi teise ootustele vastamist. Juhul kui õpilane on seadnud endale tulemustele suunatud eesmärgid, saad aidata need ümber sõnastada, nii et need oleksid arengule suunatud.