Info leidmine, hindamine, talletamine ja kasutamine

ENESETEST: INFO LEIDMINE, HINDAMINE, TALLETAMINE JA KASUTAMINE

Siin on hulk lühikesi praktilisi ülesandeid, mis selgitavad, mida info otsimine, hindamine ja kasutamine igapäevastes olukordades tähendab ning aitavad sul selle osas oma teadmiseid ja oskuseid hinnata.

 

MIDA TÄHENDAVAD INFO LEIDMINE, HINDAMINE, TALLETAMINE JA KASUTAMINE?

Suur osa meie igapäevasest digiilmas tegutsemisest keerleb üht või teistpidi informatsiooni ümber. Paljuski on informatsioon nagu toit: on mõistlik, kui suudame end sellega varustada, teame, kus ja kuidas see tekib, oskame hinnata selle kvaliteeti ja koostisosade usaldusväärsust, erinevaid komponente sassi minemast või kadumast hoida ning sihtotstarbeliselt kasutada.

Sõna informatsioon võib kontekstist sõltuvalt tähendada erinevaid asju - teateid, teavet, andmeid nii arvulisel kui muul kujul jne. Reeglina viitab info abstraktsemal kujul reaalse maailma asjadele, nähtustele, sündmustele jne. Need seosed on kas otseselt või kaudselt inimese loodud, mistõttu võib juhtuda, et sama nähtuse kohta esineb erinevat informatsiooni, kuna seda on mõjutanud info looja taju subjektiivsus. Seetõttu võib informatsioon olla üldisem või detailsem, pinnapealsem või põhjalikum, tasakaalustatud või ühekülgne jne. Samuti on tänapäeval väga palju infot väga kergelt kättesaadav. See eeldab info kasutajalt oskust infot otsida, leitu väärtust hinnata ning osata seda talletada ja taasesitada. Igapäevases tegutsemises on need oskused omavahel tihedalt põimunud.

 

TÜÜPILISED OLUKORRAD, KUS INFO LEIDMISE, HINDAMISE, TALLETAMISE JA KASUTAMISE OSKUSEID VAJAD

  • Õppetöö korraldus: 
    • ÕISi otsingut tehes vaba- ja valikainete leidmiseks jälgin kõiki järgmisi punkte: kas õppeaine toimub sel aastal, õppeaine kirjeldus, õpilaste tagasiside, aine toimumise aeg, et aine pakuks mulle midagi uut ja huvitavat või seostuks kohustuslike ainetega, kas õppeainel on eeldusaineid või on soovituslik eeldusaine mõnele kohustuslikule ainele, EAPde arv, hindamiskriteeriumid, eristav või mitte-eristav hindamine ning hinde kujunemise viis.
    • Ennast õppeainetele registreerides loome ja avaldame uut infot
  • Õppetöös osalemine:
    • Loengus õppejõu kasutatud uute mõistete jooksvalt järelevaatamine Googles.
    • Otsingu täpsustamise põhivõtted. Tulemuste usaldusväärsuse hindamine.
    • Enne kui kursusekaaslasele referaadi tagasisidet annan otsin infot selle teema kohta.
    • Enda arusaadavaks tegemiseks õppejõult aine korralduse/läbimisega seotud küsimuste küsimusel tuleb enda jaoks sõnastada oma infovajadus.
    • Loen ülikooli saadetud infomeile, et leida meelepärased valikained (jälgin olulisi infoallikaid).
    • Info võib pärineda esmasest ja teisesest allikast, kusjuures teisesed võivad olla moondunud nii tahtlikult kui tahtmatult. Info hindamiseks tuleb leida algne allikas, autor ja väljaandja. Olulisel kohal on ka info vanus.
  • Suhtlus:
    • Enne Facebooki postituse jagamist kadunud lapsest veendun, et tegemist ei ole kehtetu informatsiooniga.

 

ÕPIRESSURSID INFO LEIDMISE, HINDAMISE, TALLETAMISE JA KASUTAMISE KOHTA

TÜ raamatukogu e-kursus "Infopädevus" sobib kõigile, kes soovivad arendada infootsingu ja info hindamise oskusi, et olla osavamad ka igapäevaeluks vajaliku info leidmisel. Kursuse läbinud:

  • tunnevad infootsingu põhimõtteid ja päringu koostamise tehnikaid;
  • oskavad neid rakendada erinevates otsingukeskkondades;
  • tunnevad ja oskavad kasutada internetis kättesaadavaid Eesti andmebaase;
  • oskavad kasutada EBSCO platvormil kättesaadavaid teadusandmebaase;
  • tunnevad Google'i ja Google Scholari otsinguvõimalusi;
  • oskavad hinnata infoallikate usaldusväärsust;
  • oskavad vältida plagiaati.

 

Õpiobjekt "Kus on minu andmed" (autor Veiko Hani, Eduring OÜ 2017) toetab õppija teadmisi ja oskusi veebipõhiste andmete teadlikuks ja eesmärgipäraseks säilitamiseks, jagamiseks ja hävitamiseks ning ka kaasnevate riskide äratundmiseks.

 

"KIRJU MAAILM"

Ameerika kriitiku ja kultuuri-uurija Howard Rheingoldi eestvedamisel koostatud ingliskeelne materjal Crap detection resources koondab 100+ vahendit, mis aitavad erinevates kategooriates (nagu identiteet, poliitika, tarbimine, tervishoid jne) informatsiooni tõepärasust hinnata.

 

Melissa Zimdarsi koostatud ingliskeelne materjal False, Misleading, Clickbait-y, and/or Satirical “News” Sources juhendab uudiste- jm infoallikate usaldusväärsuse hindamisel.