Koostöö

2019. aastal algas kultuuriakadeemia eestvedamisel rahvusvaheline koostoo Nordplus projektiga Higher Education on Craft Traditions – Põhjamaade traditsioonilist käsitood uurivate ja opetavate kõrgkoolide võrgustiku NordTradCraft töö. Võrgustik ühendab seitset traditsioonilise käsitöö alal kõrgharidust andvat ülikooli Põhjamaadest. Võrgustik seadis eesmärgiks koostoo edendamise traditsioonilise käsitööõppe vallas, kogemuste vahetamise, õppe- ja uurimismeetodite koostöise arendamise ja rahvusvaheliste ühisprojektide algatamise. Seni toimunud tegevustest on olulisemad Göteborgi Ülikooli korraldatud kasitooteaduse konverents ja Viljandis toimunud rahvusvaheline kõrgkoolide üliõpilaste intensiivõppe nädal (14.-18.03.2022) Craft Symposium, kus osales üle 40 üliõpilase ja 15 õppejõudu. Projekti toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu riikliku teadustöö baasfinantseerimine Nordplus Higher Education Programm (projekt NPHE-2021-10100). 

Pärandtehnoloogia õppekava osales Erasmus+ strateegilise koostoo projektis “Kultuuripärandi elavdamine kõrgharidusest lähtuva avatud innovatsiooni abil” (01.01.2022 – 01.07.2024). Projekti eesmärk oli analüüsida viise, kuidas ülikoolid saavad aidata kultuuripärandi asutustel toibuda pandeemiast põhjustatud kriisist ja luua ülikoolidele tööriist avatud innovatsiooni meetodite ja praktikate kasutamiseks õppetöös. Projekti juhtpartner oli Norwegian University of Science and Technology, lisaks TÜ Viljandi kultuuriakadeemiale olid partneritena kaasatud Sant’Anna – School of Advanced Studies Pisa, Sofia University St. Kliment Ohridski, Web2learn ja Federation of Women Association “Kores of Cyclades”.

2020. aastast kuulub kultuuriakadeemia esindaja Ave Matsin Baltic Wool Cooperation võrgustikku, mille eesmärgiks on villa töötlemist toetava ettevõtlusvõrgustiku loomine Läänemere maades. Toimunud kohtumised: Gotlandi õppereis 06.-10.10.2021, Gotlandi villakonverentsid 08.-09.10.2020 ja 06.-08.10.2022 ning 09.-13.05.2022 õppereis Poola villavabrikutesse ja tekstiilitööstustesse.

Pärandtehnoloogia õppekava projektijuht Ave Matsin on osalenud Eesti disainikõrgkoolide ümarlaua töös. Selle eesmärgiks on disainiõppe kaardistamine ja terviklik arendamine Eestis. Ümarlaua tood veab eest MTÜ Eesti Disainikeskus. 15.11.2019 toimus ümarlaua koosolek Viljandis. Veebruaris 2020. a osales Ave Matsin disaini arengukava tegevuskava väljatöötamisel.  

2020. aasta sügisest hakkas kultuuriakadeemia eesotsas Ave Matsiniga koordineerima Viljandi UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinna tegevusi. Pärandilinn Viljandi tegevuste rakendamine toimub koostoos kõigi oluliste Viljandi kultuuriasutustega. UNESCO loovlinnaks olemine võimaldab näidata laiemale avalikkusele pärandis peituvaid väärtusi ja tutvustada viise, kuidas need saaks aidata kaasa igapäevase elu rikastamisele nii kultuurilises, sotsiaalses kui majanduslikus vaates. 2021.-2022. aasta pärandilinna teemaks valiti “parandamine”, 2023.-2024. aasta teemaks valiti „pärandaiandus“.  Igal aastal valitakse Viljandi linnameister. 2022. aasta 10. septembril toimus Viljandis esimene Parandusfestival. 

Koostöös Taani silmuskudujaid ühendava organisatsiooniga Gavstrik toimus 25.06. – 01.07.2018 Viljandis Nordic Knitting Symposium (NKS) ehk rahvusvaheline Põhjamaade silmuskudumise sümpoosion. Sümpoosion oli pühendatud Eesti-, Läti-, Leedu- ja Vene lääneosa traditsioonilisele kudumisele. Toimusid ajaloolisi kudumistraditsioone, tehnikaid ja esemeid tutvustavad loengud ja õpitoad, millele pakkus vaheldust Eesti kultuuri tutvustav rikkalik programm ning seitsmendat korda toimuv legendaarne „Käi ja Koo!“ vabaõhuvõistlus (korraldjaks Lossi Gild).  Kohal olid 12 riigi esindajad, kaugeimad Kanadast ja Jaapanist, kokku 104 osalejat. Kudumisopetajaid ja loengupidajaid oli kokku 19. NKS koondab kudumise entusiaste Põhjamaadest, aga ka kogu maailmast.  

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia koostoos Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga korraldas kolm korda Oma Mood meistrite kooli kursust. Koolitusel keskenduti Eesti käsitööpärandi meisterlikule ja kaasaegsele väljendusele ning selle populariseerimisele. Keskmes oli Eesti pärandkultuurile ja käsitööle omased meistrioskused, elustiil, maailmavaade, tootmine ja valmistamine. Avardati rahvusliku moe piire, laiendati rahvakunsti erinevaid osi moeloomingus ning praktilises moes. Osad meistrite koolis osalejad lõid uusi kollektsioone Oma Moe etendusele. Oma Mood meistrite kool toimus: 12.10.2019-10.04.2020, 10.10.2020-21.02.2021, 09.10.2021-20.02.2022

20.03.2021-03.06.2023 korraldab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia koostoos Eesti Rahvakultuuri Keskusega Viljandimaa rahvarõivakooli. Kursusel osalejad valmistavad komplekte üheksast Mulgimaa ja Põhja-Viljandimaa kihelkonnast. Koolituse lõpuks koostab iga osaleja enda rahvarõivakomplekti ja uurimustöö. Lisaks sellele saavad kõik osalejad põhjaliku ülevaate muuseumikogudest, rõivaste komplekteerimisest ja kõigist vajalikest tehnikatest. Enamik rahvarõivakooli opetajaid opetab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekaval. Kaheaastast koolitusprojekti on toetanud Kultuurkapital ja Eesti rahvakultuuri keskuse Mulgi pärimuskultuuri meede.

25.03.2017-17.02.2018 korraldas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia koostoos Eesti Ingerisoomlaste Liidu ja Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga kursuse, mis tutvustas Ingerimaa rahvariideid koos praktiliste töötubadega. Kõik kursusele registreerunud 19 osalejat (nii ingerisoomlaste seltsidest, kultuuriakadeemia tudengid ja lektorid kui ka teised huvilised) koostasid iseseisva uurimustöö. Kursuse jooksul valminud õppematerjal jäädvustati ja säilitatakse Eesti Ingerisoomlaste Liidu arhiivis. Samuti käivitus kursuse jooksul projekt Järvisaari kihelkonna rahvarõivastest (Ida-Ingerimaa). Koolitusprojekti toetas Kultuurkapital.

Jätkunud on Vilma villalabori arendustegevused. Välja on kujunenud kaks olulisemat tegevussuunda:  
-eksperimentaalsed lõngapartiid konkreetsete ajalooliste tehnikate jaoks;  
-tootearenduslikud katsetused ja väikesed testpartiid erinevate villakooslustega.  
Astri Kaljus osales Eesti Kunstiakadeemia projektis “Purustatud tekstiilijäätmetest ümbertoodeldud materjali arendamine lõngaks” (01.11.2021−01.11.2022), mille eesmärgiks oli testida mitmesuguste taaskasutuskiudude rakendusvõimalusi. Projekti raames valmisid villakojas mitmesugused lõngad erinevate purustatud rõiva- ja kodutekstiilide ning villa kiududest. 
Koos Tartu Kõrgema Kunstikooli ja MTÜga Muhu Maalammas viidi ellu uurimis- ja tootearendusprojekt, kus valmis muhu maalamba villast lõngapartii, millest valmistatud tekstiile testiti erinevate omaduste väljaselgitamiseks. Projekt lõppes 2018. aasta sügisel ja selle tulemused publitseeriti Studia Vernaculas. 
Labor on avatud Eesti koolide tekstiilierialade üliõpilastele. Seda võimalust on kasutanud Tartu Kõrgema Kunstikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppurid. Näiteks EKA magistrant Anželika Mändmaa valmistas laboris Tallinna Loomaaia poe tootearendusele keskenduva magistriprojekti tarbeks loomaaia asukate villadest ja karvadest lõngu. Laborit on külastanud Eesti, Soome ja Norra ettevõtjad. Tellimustood on tehtud Venemaa kitsekasvatajatele. 

Oma Moe meistrite kooli kursus, foto Kerttu Kruusla.