Vilma villakoda

Vilma villakoda – kestliku materjalikasutuse ja villauuringute keskus

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villakoda on alates 2016. aastast olnud üks olulisemaid keskusi Eestis, kus uuritakse ja arendatakse kohaliku lambavilla teadmistepõhist kasutamist. Villakoja töö põhineb veendumusel, et kohalik vill on väärtuslik, taastuv ja alakasutatud ressurss, mille kestlik väärindamine toetab nii ringmajandust, käsitöötraditsioone kui ka uuenduslikku materjaliarendust.
Varasemad uuringud kinnitasid, et Eesti lambavilla olukord oli pikka aega murettekitav – hinnanguliselt 85–90% villast oli kasutamata ja hävinenud jäätmena, peamiselt eelarvamuste ja kvaliteedi- ning kokkuostusüsteemi puudumise tõttu. Samal ajal näitavad nii Eesti-Norra ühisprojekt kui ka värskemad uuringud, et kohalikul villal on märksa suurem potentsiaal, kui seni on osatud rakendada.

Rakenduslik villauuringute keskus

Vilma villakoda on olnud juhtiv partner rahvusvahelises projektis „Eesti ja Norra kohalik lambavill – uuringu läbiviimine ja õppematerjalide loomine“ (2020–2022), mille käigus analüüsiti Eesti ja Norra põliste lambatõugude villa füüsikalis-mehaanilisi omadusi ning loodi kõrgkoolide tekstiilitudengitele suunatud villateemaline õppematerjal.

Uuringud näitasid:

• Eesti tõugude vill on üldjuhul jämedam, ebaühtlasem ja pikema kiuga, kuid sellest valmistatud lõngadel on suurem tõmbetugevus ning mitmed omadused sobivad hästi vastupidavate tekstiilmaterjalide loomiseks.
• Villasest poolkammlõngast valmistatud materjalid pakuvad märkimisväärseid kasutusvõimalusi nii rõivaste kui ka sisustustekstiilide tootmises.
• Uuringute tulemused kinnitasid, et „halb vill“ kui mõiste on eksitav – iga kiutüüp leiab sobiva rakenduse, kui selle omadused on teaduspõhiselt kaardistatud ja teadlikult kasutatud.

Vilma villakoja roll nende tööde elluviimisel on olnud keskne – alates villaproovide kogumisest ja sorteerimisest kuni testimismeetodite arendamise, õppematerjalide loomise ja projektide koordineerimiseni.

Koostöövõrgustik ja mõju ühiskonnale

Villakoda teeb tihedat koostööd Eesti ja Põhjamaade ülikoolide, väikevillavabrikute, disainerite, lambakasvatajate ja pärandtehnoloogidega, et kujundada toimiv kohaliku villa väärtusahel. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga on osaletud mitmetes projektides, mis tegelevad kiudude taaskasutusega nii lausmaterjali kui lõngana. Rahvusvahelised projektid ja konverentsid on viinud Eesti villateemad rahvusvahelisele areenile ning toonud Eestisse tunnustatud eksperte näiteks Suurbritanniast, Rootsist ja Norrast.

Lisaks uuringutele on villakoda olnud inspireeriv platvorm uutele loomingulistele arendustele, millest üks värske näide on Eesti lambavillast disainitud kampsunikollektsioon „Tand’m“, mis toob rõivakujundusse pärandtehnoloogia, materjaliteaduse ning kaasaegse disaini koostoime. Koostöös arheoloogliste tekstiilide uurijate ja pärandtehnoloogidega on välja arendatud lõngad ajalooliste esemerekonstruktsioonide valmistamiseks. Mitmed magistritööd on kasutanud oma uurimisküsimuste lahendamisel villakoja seadmeparki. Kojas on oma teadmisi ja oskuseid käinud täiendamas teiste Eesti kutse- ja kõrgkoolide tekstiili erialade üliõpilased, kes on loodud materjali kasutanud oma uurimis- ja loometöös.

Vilma villakoda täna

Tänaseks on Vilma villakoda:

• õppe- ja teaduskeskus, kus testitakse ja analüüsitakse villa omadusi;
• materjaliarenduse labor, mis toetab kohaliku villa kasutust rõiva-, sisustuse- ja tehniliste tekstiilide loomisel;
• kogukondlik innovatsioonikeskus, mis ühendab teadlased, praktikuid ja tootjad;
• pärandtehnoloogiate hoidja, mis toetab traditsioonilisi oskusi ja viib need tänapäevasesse konteksti.

Vilma villakoja tegevus tõendab, et kohaliku villa potentsiaal on märkimisväärne nii teaduses, disainis kui ka ringmajanduses ja et taastuv, kohalik ressursikasutus saab olla Eesti kestliku tuleviku lahutamatu osa.

Vilma villakoja masinapark

TÜ VKA Vilma villakoja masinapark on pärit Itaalia perefirmast Pietro Ramella & C., mis on üks väheseid väiketööstuslikele masinatele spetsialiseerunud firma maailmas. Masinad võimaldavad teha poolkammtüüpi lõnga, mis on käsiketrusele kõige ligilähedasem villa töötlemise viis. Masinapark on mõeldud eelkõige loomset päritolu kiudude töötlemiseks. Katsetusi saab teha ka teiste kiududega.
Vilma Villakoda koosneb pesuköögist ja kolmest ruumist, kus paiknevad tööstuslikud villa töötlemismasinad: villahunt, -kraas, – kamm (pindrafter), ketrusmasin, haspel ja poolija. Pesuköögis on kasutusel pooltööstuslik pesumasin Electrolux W5105S, mis on ühendatud kuumaveeboileriga ja kuivatuskapp Electrolux TS5121. Sujuvaks tööks on vajalik töökeskkonna õhuniiskuse tase 50-60 % ja temperatuur 18 kraadi.
Villahunt. Villahundi tööeesmärgiks on teha pesemise käigus omavahel haakunud villakiud lahti, kohevaks ja eraldada suurem osa mustusest (taimeosad, muld, liiv jne). Masinaga huntimine pole sobilik meriinole, alpakale, angoorale ja koerakarvadele.
Villakraas. Masinaga saab kraasida villaloori (1m x 1m) või kraaslinti. Siinsed kraasid võimaldavad kraasida 5 – 20 cm pikkust kiudu, parima tulemuse saavutamiseks 7 – 15 cm. Mida ühtlasema pikkuse ja jämedusega on töödeldavad kiud seda ühtlasem tuleb välja lõnga. Kui kiud on lühemad või muul moel teistsuguste omadustega, tuleb neid käidelda eraldiseisvana ja ajakulu on suurem. Mõnel puhul saab kraaslinti otse kedrata, kuid lõngaühtlust ei saa garanteerida.
Kamm (Pindrafter). Masina eesmärk on kraaslindi eri pikkusega kiudude segamine, venitamine ja maksimaalselt ühte suunda seadmine. Tänu kammimisele saab siin valmistada poolkammlõnga, mis võrreldes kraaslõngaga on siledam ja tugevam. Vastavalt kiuomadustele toimub kammimine samuti erinevalt. Välistatud on tolmused kiud.
Ketrusmasin. Ketrusmasin võimaldab korraga kedrata 24-heidelindist lõnga ja samapalju korrutada. Ketrusmasin on elektrooniliselt seadistatav, mis annab võimaluse erinevate omadustega lõngade valmistamiseks (jämedus, keerusuund, kordsus).
Valminud lõnga saab masinate abil vihtideks teha (6 tk) või papist koonuse peale ümber poolida (4 tk).

Kontaktid:
Astri Kaljus – astri.kaljus@ut.ee
Diana Tuuli
Ave Matsin

Vilma villakoja seadmed. Foto autor Astri Kaljus.