Ümberpööratud auditoorium

Õppijate motiveerimine ümberpööratud klassiruumis

Ümberpööratud klassiruumis on põhiline vastutus õppijal. Seetõttu on väga oluline õppijate toetamine ja motiveerimine.

Motivatsiooni iseseisvalt õppida võib jagada järgmisteks komponentideks

  1. Sotsiaalne surve. Õppijad õpivad, sest nad kardavad jääda ebasoosingusse kaasõpilste ja/või õppejõu ees.
  2. Tagasiside. Õppijad saavad pidevat tagasisidet enesetestide, kaasõppijate ja/või õppejõu käest nähes sellega pidevat arengut.
  3. Hindamine. Kohustus ületada lävend, saavutada väljund või saada parem hinne motiveerivad tudengit pingutama.
  4. Huvi. Õppijaid motiveerib õppima huvi omandada uusi teadmiseid ja oma teadmiste piire katsetada.

motle-l.png Mõtle: Milliseid õppija motiveerimise võtteid Sa juba kasutad?

Daniel Pink’i järgi jaguneb sisemine motivatsioon kolmeks komponendiks: autonoomia, meisterlikkus ja eesmärk. Autonoomia tähendab, et motiveerivad on need tegevused, mille puhul inimestel on suur otsustusvabadus. Mesterlikkus viitab sellele, et tegevusi, milles ollakse juba head, tehakse meelsamini. Motiveerivamad on ka tegevused, mille puhul tegija tunnetab enda jaoks eesmärki.

Toe ja motivatsiooni pakkumiseks on hea järgida mõningaid põhimõtteid:

  1. Iseseisva töö ülesanded peavad olema väga selgelt sõnastatud. Hea on anda õppimiseks pidepunkte: anda kindel õppematerjal, anda õpijuhiseid, sõnastada olulised väljundid, anda jooksvaid eneseteste. Mida selgemalt õppija teab, mida, kuidas ja miks ta õpib, seda lihtsam ja meeldivam on tal seda teha. Enesetestid annavad tudengile tagasisidet oma arengu kohta.
  2. Iseseisev töö peab olema võimetekohane. Iseseisva töö juures puudub õppijal õppejõu ja kaaslaste tugi, seega on suurem oht kaotada õpimotivatsioon või langeda õpitud abituse seisundisse.
  3. Kontakttunnid peavad toetama õppimist ja moodustama iseseisva õppimisega ühtse terviku. Iseseisvalt õpitud materjali liigne ülekordamine on igav, samas kui seda kontakttunni kontekstis üldse vaja pole kaob ka motivatsioon hilisemaks iseseisvaks õppimiseks. Suhtlus kaastudengitega kontakttundide ajal pakub sotsiaalset tuge, annab tagasisidet ja avaldab sotsiaalset survet. Kontakttunnid on parim koht, kus tekitada õppijates huvi (seostades õpitud materjali reaalse elu ja praktikaga, pakkudes väljakutsuvaid probleeme ja tuues isiklikke näiteid).
  4. Õpitut tasub (hindeliselt) kontrollida. Esiteks on see õppijale signaaliks, et tema pingutusi märgatakse ja tema tööd tunnustatakse. Teiseks on hinne tudengitele lisamotivatsiooniks (tubli töö semestri vältel annab panuse lõpphindesse/õppimata jätmine mõjutab hinnet negatiivselt).
  5. Tagasiside peab olema kiire ja konkreetne. Kui tagasiside andmine võtab liiga kaua, siis pole antud teema enam õppija jaoks aktuaalne. Samuti peab tagasiside õppijat kõnetama ehk välja peavad olema toodud selged juhised edasiarenguks.

ylesanne.pngÜlesanne: Täienda eelnevalt kasutatud teematervikut. Mõtle läbi kuidas motiveerida ja toetada oma õppijaid?

  1. Sõnasta kuidas peab õppija materjali iseseisvalt omandama.
  2. Planeeri õppija õppimist motiveerivaid tegevusi.
  3. Kirjelda kuidas õppija saab oma õppimisprotsessi kohta tagasisidet. 

  • Milliseid tegevusi peab õppija tegema materjali omandamiseks ja kas need on kõik kirjas?
  • Kas õppemeetodid on õppijatele jõukohased ja motiveerivad neid pingutama?
  • Kas iseseisvalt õpitud materjali kontrollitakse jooksvalt ja kuidas see on seotud hindamiskriteeriumitega?
  • Kui kaua aega kulub tagasiside kättesaamiseks?
  • Kas õppija oskab saadud tagasiside põhjal teha muudatusi oma õpingutes?