Ümberpööratud auditoorium
Juhtumid eneseanalüüsiks
Mõtle: Loe läbi järgnevad juhtumid. Milliste põhimõtete vastu on need õppejõud eksinud?
Juhtum 1. Kursus on saanud väga kehva tagasiside. Tudengid kurdavad, et õppejõud üldse ei õpetanud. Õppejõud väidab, et ta kasutas ümberpööratud klassiruumi metoodikat, kuid tudengid ei õppinud. Mõlema osapoole kirjeldused toimunust on enam vähem samad: kursuse programm oli koos kirjanduse loeteluga veebis olemas. Iga nädal oli kokku lepitud konsultatsiooni aeg õppejõuga, kuid tudengid ei kasutanud seda. Eksamiküsimustele ei osanud tudengid materjalidest õpitu põhjal vastata.
- Tudengitel peavad olema selged õpijuhised, muidu on iseseisvalt väga raske õppida.
- Õpetamismeetodid ei pruukinud sobida õpiväljundite ja hindamismeetoditega.
- Ümberpööratud klassiruumi puhul on väga oluline tagasiside andmine, mis oleks vaja kursuse ülesehituses algusest peale paika panna.
- Tudengitel polnud motivatsiooni jooksvalt õppida ja konsultatsioonides käia, võiks proovida tööde esitamist hindamise eeldusena.
Juhtum 2. Õppejõud on oma kursuse koostanud kasutades ümberpööratud klassi metoodikat. Nüüd kurdab ta, et tudengid ei käi enam loengutes. Ta kirjeldab, kuidas ta loengutes üritab kõige olulisema igaks juhuks üle rääkida ja siis mõne elulise probleemi lahendada. Siiski tudengite huvi on väike ja arv on iga nädalaga langenud. Nüüd on toimunud ka esimene kontrolltöö ja läbikukkujaid on väga palju.
- Loeng teistmoodi organiseerida, sest kodus õpitut ei ole vaja liialt loengus üle korrata.
- Kasutada vähem õppejõukeskset õppimist, sest loengus peaks toimuma õpitu kinnistamine ja analüüs.
- Mõelda välja kuidas anda tudengitele tagasisidet, sest see motiveerib tudengeid rohkem õppima ja väldib väärarusaamde tekkimist.
- Anda selged õpijuhised, sest suur läbikukkujate arv võib olla põhjustatud sellest, et tudengid ei tea mida õppida.
Juhtum 3. Õppejõud on organiseerinud oma aine nii, et põhirõhk on tudengite iseseisval õppimisel. Kolmapäeva õhtuks peavad tudengid õpitu põhjal internetis vastama kordamisküsimustele. Reedel on väikestes gruppides seminar, kus nad saavad täpsustada segaseks jäänud kohti ja õppejõud on teinud kokkuvõtte kordamisküsimuste vastustest. Esmaspäeval on test ja õppejõud annab juhiseid järgmise nädala õpinguteks. Testi tulemused ei ole väga kehvad aga ka mitte hiilgavad. Õppejõud kurdab, et kordamisküsimustele vastused on väga lakoonilised, sealt pole näha sügavamat arusaamist ning tundub, et tudengid teevad seda ainult sundluse tõttu.
- Üldjoontes on kõiki põhimõtteid jälgitud
- Tudengitel peab olema aega õppimiseks. Kodus õpitav materjal ei ole jõukohane, sest seda on liiga palju.
- Puuduvad õpijuhised või materjalid ei ole piisavad, et tudengid saavutaksid koheselt sügavama arusaama.
- Tudengid ei peagi koheselt saavutama sügavamat arusaama. Selle peaks tudeng saavuatama tänu sobivalt valitud õppemeetoditele kontakttunnis.
- Tudengid vajavad konkreetsemat tagasisidet kui üldist kokkuvõtet.
Juhtum 4. Tudengid kurdavad, et neil ei ole aega videoloenguid vaadata või neil on raske keskenduda videode vaatamisele. Nad kurdavad, et kui nad ei ole loengut vaadanud, siis kontaktundidest pole neile kasu. Samas üliõpilaste jooksvad tulemused ei ole väga kehvad. Siiski iga nädal loengut külastavate tudengite arv on langenud.
- Tasub mõelda, kas tegemist on sobiliku õppematerjaliga või piisavate õpijuhistega.
- Võibolla tasub mõelda teistele õppemeetoditele, kus on suurem rõhk tudengite omavahelisel suhtlusel. See aitab tekitada nii sotsiaalset survet kodus õppimiseks, kui aitab kodutöö mittetegijatel kaaslaste abiga teistele järgi jõuda.
- Materjal on osadele tudengitele iseseisvaks õppimiseks võibolla liiga raske. Kodus ei saa nad seda selgeks ja loeng ei aita sellele kaasa, seega nad loobuvad üldse üritamast.
