vorst
Vorst on alamsksa laen (keskalamsaksa vorst, vrd ülemsaksa Wurst), mille esitavad juba vanimad eesti keele sõnastikud 17. sajandil, kusjuures Heinrich Göseken (1660) on pidanud vorst-sõna eestlastele piisavalt tuttavaks, et paigutada see põhisõnastikku, mitte aga niisuguste saksa sõnade loendisse, mida mõistavad vaid sakslastega rohkem kokku puutuvad talupojad.
Sõna vorst esmakasutus tekstis on teada alles 18. sajandi lõpukümnendistest, nimelt Johann Lithanderi tõlgitud kokaraamatus (1781), milles õpetatakse tegema nt sea- ja härjalihast vorsti, kanavorsti, lambavorsti, kalavorsti, seakopsuvorsti, maksavorsti, tanguvorsti, aga ka verivorsti.
‘Tuleb imeks panna, et inimene seda näitamata jätnud, millal hea kosja minna või millal hea siga tappa ja vorsti teha.’
metvorst (saksa Mettwurst)
Metworst härja lihhast ja pekkist. (Lithander 1781)
‘Metvorst härjalihast ja pekist’
1781
Wotta nüüd sedda sinnast worsti, ja panne sedda senna keewa suppi sisse. (Lithander 1781)
‘Võta nüüd seda vorsti ja pane seda sinna keeva supi sisse.’
Stahl 1637
wurst / worst / ist.
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
wurst / (farcimen) worst / i. kortz / a.
Vestring 1710–1730
Worst G sti Die Wurst
Clare 1730
worst, i, die Wurst [saksa laen]
Thor Helle 1732
worst die Wurst.
Svenske 18. saj I pool
Worst, i. Wurst
Hupel 1818
worst, i, die Wurst. +.[saksa laen] r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne]
worsti walle ein Hölzchen das zum Wursttrichter dient. r.[tallinnakeelne]
Wiedemann 1893
woŕst G. woŕsti Wurst,
woŕsti woŕstiga tazuma Wurst wider Wurst, Gleiches mit Gleichem vergelten,
sē on üks woŕst kõ͜ik das ist Alles einerlei,
mau-woŕst gefüllter Magen,
la͜isk w., wedel woŕst Faulenzer,
linnu-w. Zerstörer von Nestern,
kahe otsaga woŕst = eine vergebliche Arbeit,
Wigala-woŕstid Spitzname der Fickelschen Ehsten bei ihren nördlichen Nachbaren. woŕstikene G. woŕstikeze Dimin. von woŕst.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 2,28
