usaldama

Verbi usaldama hakatakse kirjalikes tekstides kasutama 18. sajandi keskel, aga esialgu ainult koos da-infinitiiviga, st tähenduses ’julgema, söandama’. Väljend kedagi/midagi usaldama ilmub tekstidesse alles 19. sajandi viimastel kümnenditel. Kreutzwald on selle asemel kasutanud hoopiski fraasi usaldama millegi peale.

Varieerunud on ka usaldama häälikuline kuju. Salomo Heinrich Vestringil (u 1720–1740) ja Anton Thor Hellel (1732) on see pika u-ga (kirjapilt usaldama tuleb lugeda uusaldama); Alexander Umblial (1845) usuldama, s.o reeglipärane tuletis sõnast usk. Variant usuldama on ära toodud ka Wiedemanni sõnastikus (1893).

Üksteisest mõneti erinevad on verbi usaldama levikuandmed vanades sõnastikes. Vestringi ja Hupeli järgi on tegemist pigem Harjumaa sõnaga, aga Wiedemanni järgi Tartumaa põhjaeestikeelses osas ja Viljandimaa lõunaosas kasutatava sõnaga.

Tähendused ja näitelaused

'julgema, söandama'

Kes ei ussalda palluda; egga se abbi saa. (Arwelius 1782)
'Kes ei julge paluda, see ei saa ka abi.'

'kelleski v millegi peale kindel olema'

Meie peame ommetigi om̃a püssisi läbbikatsuma, et teada saaksime kui paljo nende peale wõime ussaldada ... (Kreutzwald 1850)
'Meie peame oma püsse katsetama, et teada saada, kui palju neid võime usaldada'
keda ta truu ja hea leiab olewad, seda usaldab tema wiimaks ka ja hoiab tema poole. (Eesti Postimehe lisaleht 29. detsember 1871)

Esmaesinemus

1732

Ei ma usalda mitte öölda, kui Jesukenn omma sörma kessega mo kele külge putuks, ehk ma siis woiksin räkida, kuida se assi mo süddames on. (Thor Helle 1732)
'Ma ei söanda seda öelda. Kui Jeesukene oma sõrmekesega mu keele külge puutuks, siis ehk võiksin rääkida, kuidas see asi mu südames on.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Usaldama Sich unterstehen Rev [Tallinna k]

Thor Helle 1732

usaldama sich unterstehen.

Hupel 1818

ussaldama sich unterstehen; vermögen. H[Harjumaa].

Wiedemann 1893

uzaldama, -dan, -dada (SO, S)[põhjaeestikeelne Tartumaa, Viljandimaa lõunaosa] (uzuldama) wagen, sich getrauen, sich unterstehen,
taga u. ausforschen; --
vertrauen,
uzaldaw vertraulich,
umb’-uzaldaw misstrauisch.
uzaldamatus G. uzaldamatuze Misstrauen.
uzaldane G. uzaldaze, uzaldik G. uzaldiku vertrauensvoll,
umb’-u. misstrauisch.
uzaldlane G. uzaldlaze, uzaldlik G. uzaldliku zutraulich, vertrauensvoll.
uzaldus G. uzalduze (SO, S) [põhjaeestikeelne Tartumaa, Viljandimaa lõunaosa]Kühnheit, Vertrauen, Muth,
wale-u., umb’-u. Misstrauen.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,03

Vormistik

olevik, eitav
   18. saj ei usalda, ei ussalda

Sisu viimati muudetud 17/11/2021
Külli Prillop