traat

Traat on alamsaksa või saksa laen, mida on eestikeelsetes tekstides kasutatud alates 17. sajandi lõpust (alamsaksa drāt 'traat, nöör, niit', saksa Draht 'traat', vt ETY).

Traat on jõudnud ka rahvapärasesse linnunimetusse pähklatraat > pähkliraat, pähklitraavel jm 'pähklimänsak' (mainitud Vestringil 18. saj I poolel, samuti Hupeli sõnastikus 1780/1818) ning ühesse esimestest telefoni nimetustest – kuulamise-traat.

Tähendused ja näitelaused

Sawad need kül küpstud, siis tomma need tratid holega seest wälja, et need kokid katki ei lähhä. (Lithander 1781)
'Kui [koogid] on parajalt küpsed, siis tõmba traadid ettevaatlikult seest välja, nii et koogid katki ei lähe.'
[Telegraafi kirjeldus] Laua liggidal tullewad pörmandust kolm trati ehk wasklönga wälja, essimenne tulleb Peterburrist, teine Riast, kolmas Berlinist. Needsammad tradid puutwad wassara (haamre) külge, mis issemodu tehtud, ja ka noölaks nimmetakse, sest et temma alt poolt nago wassar nähha, ja peält jälle nago noöl. (Tallorahwa postimees, 14. märts 1858

Sõnaühendid

traatsõel

... kättega traat sõela läbbi õeruwad, ja raud ahjus kuiwatawad ... (Masing 1818)
'hõõruvad käsitsi läbi traatsõela ja kuivatavad raudahjus'

raudtraat

Kui need raudtradit täis on poetud, siis kasta neid taigna sisse .... (Lithander 1781)
'Kui need raudtraadid on [pähkleid ja mandleid] täis poetatud, siis kasta need taigna sisse ...'

vasktraat

Monned tewad silmanäo ette pannemisse kohha penikessest wask tradist otsego tihhi söäla pohja, kust linnud läbbi ei sa, ja innimenne ommeti läbbi woib nähha. (Freundlich 1849)
'Mõned teevad näokatte vasktraadist, justkui tiheda sõelapõhja, kust linnud ['mesilased'] läbi ei saa, aga inimene ometi võib läbi näha.'

Esmaesinemus

1687–1690 (käsikirjas)

Nink teggi sedda Kulda Tradiks, et sedda wois kuddoda, se Koldse Sidi, Purpuri, Rosikarwalisse nink Walge-Sidi Langaga, Kunstlikkuld. (Virginiused 1687–1690)
'Kuldplaadid taoti õhukeseks ja lõigati kiududeks, et neid kunstipäraselt kududa sinise, purpurpunase ja helepunase lõnga ning linase lõime sekka.' (2Ms 39: 3)

1739 (trükises)

Ja nemmad taggusid need kuld-platid öhhukesseks ja leikasid neid tradiks, ja nemmad pannid sedda walwaka-sinnise ja purpuri-punnase lönga sekka ja elleda-punnase ja kalli linnase lönga sekka, targaste senna sisse koutud. (Piibel 1739)
'Kuldplaadid taoti õhukeseks ja lõigati kiududeks, et neid kunstipäraselt kududa sinise, purpurpunase ja helepunase lõnga ning linase lõime sekka.' (2Ms 39: 3)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Dratt / [Pickdrat] Traati.
schusterdrat / (filum picatum) picki löng / Traat.

Vestring 1720–1740

Traat
Tradit Gardienen Stangen Reval.[Tallinna k]

Thor Helle 1732

tradid Gardienen Stange.

Hupel 1818

traat, i, Drath, Pech- od. Eisendrath. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
tradid Gardinenstangen. +.[saksa laen] H.[Harjumaa]
pähkla [...]
„traat Nußpicker (Vogel) H.[Harjumaa]

Wiedemann 1893

trāt́, trādi (rāt́, rād́) Draht,
trādid Gardinenstangen,
kiŕja-trāt́, wälgu-t. Telegraphendraht,
pigi-t. Pechdraht,
rīa-t. = trīak,
trādi-herra Telegraphenbeamter,
t.-sõnum Telegramm,
kūlamize-Trāt́ Telephon.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,03

Vormistik

a.saav
   18. saj tradiks

m.nim
   18. saj tratid, tradit

Teemad: saksa laen, alamsaksa laen
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sisu viimati muudetud 20/06/2021
Külli Prillop