traat
Traat on alamsaksa või saksa laen, mida on eestikeelsetes tekstides kasutatud alates 17. sajandi lõpust (alamsaksa drāt ‘traat, nöör, niit’, saksa Draht ‘traat’, vt ETY).
♦
Traat on jõudnud ka rahvapärasesse linnunimetusse pähklatraat > pähkliraat, pähklitraavel jm ‘pähklimänsak’ (mainitud Vestringil 18. saj I poolel, samuti Hupeli sõnastikus 1780/1818) ning ühesse esimestest telefoni nimetustest – kuulamise-traat.
‘Kui [koogid] on parajalt küpsed, siis tõmba traadid ettevaatlikult seest välja, nii et koogid katki ei lähe.’ [Telegraafi kirjeldus] Laua liggidal tullewad pörmandust kolm trati ehk wasklönga wälja, essimenne tulleb Peterburrist, teine Riast, kolmas Berlinist. Needsammad tradid puutwad wassara (haamre) külge, mis issemodu tehtud, ja ka noölaks nimmetakse, sest et temma alt poolt nago wassar nähha, ja peält jälle nago noöl. (Tallorahwa postimees, 14. märts 1858)
traatsõel
… kättega traat sõela läbbi õeruwad, ja raud ahjus kuiwatawad … (Masing 1818)
‘hõõruvad käsitsi läbi traatsõela ja kuivatavad raudahjus’
raudtraat
Kui need raudtradit täis on poetud, siis kasta neid taigna sisse …. (Lithander 1781)
‘Kui need raudtraadid on [pähkleid ja mandleid] täis poetatud, siis kasta need taigna sisse …’
vasktraat
Monned tewad silmanäo ette pannemisse kohha penikessest wask tradist otsego tihhi söäla pohja, kust linnud läbbi ei sa, ja innimenne ommeti läbbi woib nähha. (Freundlich 1849)
‘Mõned teevad näokatte vasktraadist, justkui tiheda sõelapõhja, kust linnud [‘mesilased’] läbi ei saa, aga inimene ometi võib läbi näha.’
1687–1690 (käsikirjas)
Nink teggi sedda Kulda Tradiks, et sedda wois kuddoda, se Koldse Sidi, Purpuri, Rosikarwalisse nink Walge-Sidi Langaga, Kunstlikkuld. (Virginiused 1687–1690)
‘Kuldplaadid taoti õhukeseks ja lõigati kiududeks, et neid kunstipäraselt kududa sinise, purpurpunase ja helepunase lõnga ning linase lõime sekka.’ (2Ms 39: 3)
1739 (trükises)
Ja nemmad taggusid need kuld-platid öhhukesseks ja leikasid neid tradiks, ja nemmad pannid sedda walwaka-sinnise ja purpuri-punnase lönga sekka ja elleda-punnase ja kalli linnase lönga sekka, targaste senna sisse koutud. (Piibel 1739)
‘Kuldplaadid taoti õhukeseks ja lõigati kiududeks, et neid kunstipäraselt kududa sinise, purpurpunase ja helepunase lõnga ning linase lõime sekka.’ (2Ms 39: 3)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Dratt / [Pickdrat] Traati. schusterdrat / (filum picatum) picki löng / Traat.
Vestring 1710–1730
Traat –
Tradit Gardienen Stangen Reval.[Tallinna k]
Thor Helle 1732
tradid Gardienen Stange.
Hupel 1818
traat, i, Drath, Pech- od. Eisendrath. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] tradid Gardinenstangen. +.[saksa laen] H.[Harjumaa] pähkla […]
„traat Nußpicker (Vogel) H.[Harjumaa]
Wiedemann 1893
trāt́, trādi (rāt́, rād́) Draht,
trādid Gardinenstangen,
kiŕja-trāt́, wälgu-t. Telegraphendraht,
pigi-t. Pechdraht,
rīa-t. = trīak,
trādi-herra Telegraphenbeamter,
t.-sõnum Telegramm,
kūlamize-Trāt́ Telephon.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,03
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
