tikas
Linnunimetust tikas ’rähn’ on oma kirjutistes kasutanud Otto Wilhelm Masing. Teiste autorite tekstides seda sõna teadaolevalt ei esine.
VMSi järgi (vt ka Mäger 1967) on see linnunimetus levinud Alutaguse murdes ja sellega piirnevates murrakutes, samuti on tikas olemas enamikus läänemeresoome keeltes. Algupäraselt on tegu helijäljendusliku sõnaga. Tõenäoliselt on nimetus tikas ka Eestis olnud varem laiemalt levinud, kuna see on antud Gösekeni sõnaraamatus (1660).
‘rähn’
On sedda ellajat iggal ajal ja kõigis paigus wanna metsapuites leida, ja on Jummala tarkus tikkast ehk rähna (Specht) temma taggakiusajaks ja wähhendajaks lonud … (O.W. Masing 1825: 314)
1825
On sedda ellajat iggal ajal ja kõigis paigus wanna metsapuites leida, ja on Jummala tarkus tikkast ehk rähna (Specht) temma taggakiusajaks ja wähhendajaks lonud … (O.W. Masing 1825: 314)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Steinbicker / [avis] kiwwitick / tickias.
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
tikas G. tikka = tikk 1; —
oh sa wana tikas! (Schimpfwort). tikk G. tika (tikas) grosser Buntspecht (Picus major), Baumläufer (Certhia familiaris),
aja-t. Zaunkönig (Troglodytes pavvulus), he͜in-t. (M) Dompfaff (Pyrrhula rubicilla Pall.),
kiwi-t., ware-t. (tikkias, kiwi-tikutes) Bachstelze (Motacilla alba L.), Steinschmätzer (Saxicola Oenanthe),
mets-t. schwarzer Fliegenschnepper (Muscicapa atricapilla).
Kirjandus
• Kingisepp, Valve-Liivi 1978. Ida- ja rannikumurde sõnad „Marahwa Näddala-Lehhes”. – Emakeele Seltsi aastaraamat 23. Sõna ja nimi. Tallinn: Eesti Raamat, 49–63.
• Mäger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Tallinn.
• VMS = Väike murdesõnastik.
