17. ja 18. sajandi allikates leiduv telt ’telk’ on alamsaksa laen (vrd keskalamsaksa telt). Alates 1739. aasta Piiblist on kasutusel tänapäevane ↗telk, kus sõnalõpu t on arvatavasti sõnaalguse t tõttu asendunud k-ga (vt ETY). Piiblitõlke mustandiversioonides leidub mõlemat varianti (vt EPAK: telk). Esialgu on telt ~ telk olnud ainult piiblikeelne sõna. |
Tähendused ja näitelausedMeil on Altar / kumma päält neil ep olle Lubba süa / ke Teldi teniwad . (Uus Testament 1715) Esmaesinemusu 1648–1656 (käsikirjas)Kui nüd Gideon tulli, nägezu, sihs jüttustelli ütz selle töiselle ütte unnt ülles, ninck laus: Minna neggi unnen, nägezu, ütz hützede pähl kütztut keswaleib weritis hendast se Midianni leeri pohle, ninck saih neide teltide mannu, ninck löih nemmat, ninck lammehis pähle, ninck heittis nemmat ümber, ninck neet telti lammehesit mahle. (EPAK: Gutslaff 1648?–1656?) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648Gezelt Telti Göseken 1660Gezelt / Telti. Gezelt / majaken / maja / Telti. zelt / Telt / maja. Vestring 1720–1740Telt. G. di Ein Gezelt Clare 1730Telt, i, das Zelt. [saksa laen] Thor Helle 1732telk das Gezelt g. i. Svenske 18. saj I poolTelt. Zelt Hupel 1818telt g. teldi, Zelt. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Hütte d.[Tartu k] Wiedemann 1893teľt G. teľdi = telk. teľk G. teľgi (teľt) 1) Zelt, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen, piiblitõlge
Kirjandus
|