sõrmus
Sõna sõrmus vanimad teadaolevad kirjalikud esinemused leiab kanoonilistest laulatustalituse tekstidest 17. sajandil (nt olete teineteisele sõrmused andnud). Sõrmusest kui ehtest on esmakordselt juttu Heinrich Stahli 1649. aasta jutluseraamatus (Js 3:16 jj tõlkes).
17. sajandil ja 18. sajandi I poolel kasutati samaaegselt variante sormus ja sõrmus (kirjapildis sörmus). o-ga sormus on vanem – eesti keeles on osas sõnades algupärane o muutunud õ-ks.
Tänapäevasest erinev on ka sõna sõrmus käänamine vanades tekstides: ainsuse omastavas sõrmukse või sõrmusse, mitmuse osastavas sõrmuksid, sõrmussid või sõrmusid. ks-line on keeleajalooliselt vanem käänamisviis, mis on säilinud keskmurdes jm; ss-lised vormid on harilikud idamurdes ja Tartu murdes.
Karl August Hermanni grammatikas (1884: 12) on niisuguste sõnade käändevormid tänapäevased, samal aastal ilmunud „Kündja“ keeleõpetus aga lubab nii sõrmuse kui ka sõrmukse (Nebocat 1884: 60).
Otsus kasutada sellistest sõnadest ilma k-ta vorme (v.a sugulussõnad, nagu omas : omakse, vennas : vennakse) võeti vastu 1909. aasta keelekonverentsil (Veski 1912: 6). Alates 1910. aastatest muutubki sõrmukse trükitekstides väga harvaks ja muidugi ei leia seda enam ka 1918. a õigekirjutussõnaraamatust.
sõrmus
Sel Ajal sahp se Jssand se ehhitamisse neist köstlickust Kingast errawotma / ninck needt Mallit / ninck Panget / needt Kehdikesset / needt Kessikehdit / needt Tannut / needt Lippokesset / needt Kallit nahat / needt Pailakesset / needt Haisoknöpit / needt Körwakaunikesset / needt Sörmuxet / needt Juhxepailat / needt kallit körgket Rihdet / needt Mantlit / needt Linnaset rettet / needt Kuckret / etc. (Stahl 1649)
‘Sel päeval võtab Issand ära toredad jalarõngad,laubaehted ja kaelakeed, kõrvarõngad, käevõrud ja loorid, peamähised, sammuahelakesed, rinnavööd, lõhnatoosid ja amuletid, sõrmused ja ninarõngad, riided, pealisrüüd, suurrätikud ja kukrud, peeglid, särgid, peakatted ja hõlstid.’ (Js 3:18 jj)
abisõrmus ‘abielusõrmus’
Senperast ett N. ning N. itz hendans sen abbi elo sisse tahtwat andada, n. sen saman sijn iulgkest Jumalã eddes n. sen ilman eddes tunnistawat; Senperast nemat koass üx teinen teisell net keddet n. abbi sormusset andnut omat … (Turu käsikiri u 1600-1650)
‘Seepärast et N ja N astuvad abiellu ja tunnistavad seda siin julgesti Jumala ning ilma ees, seepärast on nad andnud teineteisele käe ning abielusõrmused …’
kuldsõrmus
Sest kui teie Koggodusse sisse tulleks üks Mees Kuld Sörmuste ja körge Rietega / agga Waene tulleks alwa Rietega. (Uus Testament 1715)
‘Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees
säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas’ (Jk 2:2)
pitserisõrmus
Ja kiwwi todi ja pandi augo su peäle, ja kunningas panni sedda omma pitseri-sörmuksega ja omma suurte issandatte sörmuksega kinni, et middagi teist wisi ei piddand sündima Tanieli kallale. (Piibel 1739)
‘Siis toodi kivi ja pandi augu suule, ja kuningas pitseeris selle oma pitserisõrmusega ja oma suurnike pitserisõrmustega, et Taanieli asjas ei oleks muutust.’ (Tn 6: 18)
17. saj I pool
Meije palumme sind ett sina tahaxit oma önnistusse andadha temalle sinon ömmärdaialle, ke se sormus piddap kandman oman abbi elon tehex … (Turu käsikiri, 1600-1650)
‘Meie palume sind, et õnnistaksid oma sulast, kes seda sõrmust peab kandma oma abielu tunnistuseks …’
1632
… eth N. ninck N. hendes se abbi ello sisse andwat / ninck se samma julgkest Jummala / ninck Jnnimessede eddes tunnistawat / see pehl töine töisel Keddet / ninck abbi sormuxet andnut … (Stahl 1632)
‘… et N ja N astuvad abiellu ja tunnistavad seda julgesti Jumala ning inimeste ees, on andnud seepärast teineteisele käe ning abielusõrmused …’
1632
Sest et teije hendas möllembat se Abbi ello sisse ollete andnut, ninck sesama awalikult üllestunnistanut, teineteiselle need Käghed andnut ninck Sörmusset wahetanut … (Rossihnius 1632)
‘Sest et teie end abiellu olete andnud ja seda avalikult tunnistanud, teineteisele käe andnud ning sõrmused vahetanud …’
Stahl 1637
Ring / Sörmux / est.
Gutslaff 1648
Ring Sörmuß / e
Göseken 1660
ring / (annulus) Sormus / Sormux.
Thor Helle 1732
sörmus der Ring.
Hupel 1818
sörmus, musse od. mukse, Ring.
kuld sörmus goldener Ring. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
sõrmus G. sõrmuse, sõrmukse Ring,
abi-elu-sõrmus Trauring,
hiṅṅe (hiṅṅi) s. Ring an der Thürhänge,
kera-wits-s. (D)[Hiiumaal] Ring mit schrägen Streifen,
kol’juga s. (D)[Hiiumaal] breiter, durchbrochener silberner Ring, =
koluga od. pe͜aga s. Ring mit einem eingefassten Stein,
pitsati-s. Siegelring,
püśśi s. Ring an der Flinte, durch welchen der Ladstock gesteckt wird, sile s., wits-s. glatter, einfacher Ring.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,11
18. sajandil – 0,23
Keeleõpetus ajalehes Kündja, 2. mai 1884
Kirjandus
• Nebocat, J. 1884. Eesti keeleõpetus, nenda kui Eestikeelt Kesk-Eestimaal räägitakse. E. Ahrens’i ja Dr. F.J. Wiedemann’i järel välja andnud J. Nebocat, „Kündja“ toimetaja Rias.
• Hermann, K.A. 1884. Eesti keele Grammatik.
• Veski, J.V. 1912. Eesti kirjakeele reeglid.
